KUULSUSTE HALL ⟩ Jaan Kirsipuu – esimese eestlasena Tour de France’i liidrisärgis

Jaan Kirsipuu Eesti meistrivõistlustel jalgrataste maanteesõidus. Foto: Aldo Luud/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Pole mingi üllatus, et kui kasvad üles peres, kus isa Rein ja vanem vend Toomas peaaegu igapäevaselt jalgrattamaailma uudised koju kaasa toovad, nakatub samast pisikust ka pere noorem võsuke. 

Algus sai tehtud 1980. aastal, kui Jaan Kirsipuu liitus Tartu Dünamo klubiga. Esimesed aastad olid keerulised, vastupidavust veel eriti polnud, töövõimet samuti mitte, ka küngastel kippus raskeks minema, kuid see-eest jagus kiirust, samuti oli oskust finišeerida. Nii sai juba aastaid enne profikarjääri selgeks, et temast saab sprinter.

18-aastane Jaan Kirsipuu III Balti mere maade Sõpruse velotuuri 9. etapi vahefiniši poodiumil. Foto: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

Ettevalmistused profikarjääriks

1985. aastal jõudis Jaan Kirsipuu Dünamo üleliidulisse koondisse ning järgmisel aastal avanes ka NSV Liidu noortekoondise uks. Põikpäisel noorukil seal pikka pidu polnud, kuid õnneks polnud üleliidulised võistlused enam ainus väljund.

Tänu ühiskonnas toimunud muutustele õnnestus head vaistu ja teravat sprindijalga peagi näidata ka Euroopas, saagiks esimesed etapivõidud, sealhulgas mõned elukutselistega konkureerides.

Jaan Kirsipuu (17. juuli 1969)

• Tour de France’i üldliider kuuel etapil (1999)
• Tour de France’i etapivõit (1999, 2001, 2002, 2004)
• Vuelta a España etapivõit (1998)
• Võitnud profina rohkem kui 130 võistlust
• 27-kordne Eesti meister

Amatööride tase hakkas Jassi (või Yanni – need on tänase loo peategelase hüüdnimed – toim.) jaoks lahjaks jääma, kuid paraku ei avanenud võimalust seisu tõestada 1992. aastal Barcelonas. Grupisõidus medalisoosikute hulka tõusnud mehel jäi mängudel koguni käimata, sest olümpia eel kogutud kümmekond võitu ja kamaluga poodiumikohti polnud Eesti delegatsiooni koostajate arvates piisav.

Olümpiastardita jäetud mees siirdus seepeale elukutseliste leeri ning avas üsna ruttu ka võitude arve. Chazali (hiljem Casino, tänasel päeval AG2R) meeskonnaga profilepingu sõlminud Kirsipuu mäletab esimest võitu nii: «Grupifinišis läksin proovima, keegi mind ei aidanud, ise võitlesin positsiooni pärast. Kuidagi kujunes nii, et olin kiireim. Tegin ikka väga kõvadele meestele ära – Ludwigile, Abdužaparovile... Kõigil oli karp lahti. Boss oli ülirahul, et palkas õige mehe.» 

Jaan Kirsipuu kriteeriumsõidul Tartus Foto: Aldo Luud/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Esimest suuremat täistabamust tuli oodata 1998. aastani, kui Kirsipuu võitis Hispaania velotuuri Vuelta a España kolmanda etapi. Jalgrattasportlasena oma parimasse vormi tõusnud sprindiäss oli sama aasta kokkuvõttes ka Rahvusvahelise jalgrattaliidu võitudelt maailma edukaim rattur. Järgmise hooaja eesmärgiks sai võit ühel MK-etappidest või etapp Tour'il.

Eesti Spordi Kuulsuste Hallist

Eesti Spordi Kuulsuste Hall avati Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis 2020. aasta oktoobris ning selle avaliikmeteks valiti 50 eelmise sajandi silmapaistvaimat Eesti sportlast-sporditegelast. Suurejooneline kuulsuste hall asub füüsilisel kujul Tartus, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis ning lisaks sellele on muuseumis võimalik nautida veel erinevaid atraktsioone, püsinäitust «Eesti Spordi Lugu» ning tellides erinevaid haridusprogramme.

Tour'i triumf maitses magusalt

1999. aasta 4. juulil sõidetud Prantsusmaa velotuuri Tour de France’i esimese etapi finiši eel haistsid paljud sprinterid oma võimalust. Viimases kurvis võttis suurem osa neist liiga laia kaare, jättes tee teise serva vabaks. See sobis Kirsipuu plaaniga suurepäraselt. Esmalt tõusis ta meeskonnakaaslase tuules ideaalsele positsioonile ning seejärel sööstis viimasel 350 meetril kõike mängu pannes teistest ette, selge võitjana üle finišijoone.

Kirsipuu 1999. aasta Tour'i avaetapi finiš:

Esikoht maitses magus ja andis enesekindlust. «Ma ei jää loorberitele puhkama,» lubas Kirsipuu. «Kui ma ka järgmise etapi peaksin võitma, kuulub kollane liidrisärk mulle.» Appi tuli terve meeskond ning kuigi eestlane lõpetas «vaid» teisel kohal, piisas sellestki, et vahefinišites kogutud preemiasekundite toel esikohale tõusta.

Kättevõidetud kollast liidrisärki õnnestus kanda lausa kuuel etapil järjest – esimese sprinterina Tour'i ajaloos. Vähe sellest, et lisaks Kirsipuule oli 1999. aastal legendaarne kollane liidrisärk veel vaid Lance Armstrongil, kellelt hiljem kõik tunnustused ja võidud ära võeti, siis Jassi kõrvale kedagi teist samas rollis leida polegi.

Uhkeid saavutusi ja suuri võidusõite kogunes 12 Tour'il ja kolmel olümpial võistelnud mehele veerand sajandi vältel mitmeid teisigi. Profikarjääri jooksul kihutas Kirsipuu esimesena üle finišijoone kaugelt rohkem kui sajal korral ning niisugune unikaalne võitude kaskaad aitas maailmas edukalt tutvustada ka rattasõitja sünnimaad – lausa sel määral, et aeg-ajalt nimetati Kirsipuud Eesti spordi suursaadikuks Prantsusmaal ja kogu Euroopas.

Lisalugemist:

• Vahur Kalmre. «Kolm Kirsipuud» (Tallinn 2012)
• Tiit Lääne «120 aastat jalgrattasporti Eestis» (Tallinn 2006)
• Tiit Karuks «101 Eesti spordilugu» (Tallinn 2011)