KUULSUSTE HALL ⟩ Maret-Mai Otsa-Višnjova – esimene eestlannast tiitlivõistluste medalist

Maailma parimad! Värsked naiste korvpalli maailmameistrid Maret-Mai Otsa-Višnjova (paremal) ja Ene-Lille Kitsing. Foto: Isi Trapido/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

1940. aastate lõpus vabariigi esindusnaiskonda jõudnud Maret-Mai Otsa-Višnjova oli Eesti naiste korvpalli kuldajastu kõige silmapaistvam mängija. Kümmekond aastat kuulus ta NSV Liidu koondisse, üleliidulisel areenil mängis kaks korda kauem ja Eesti meistrivõistlustel osales lausa neljal kümnendil. Tippajaks kujunesid aastad 1957-1961, mil Maika – nagu kaaslased oma liidrit kutsusid – aitas Tartu naiskonna NSV Liidu meistrivõistlustel neljal hooajal hõbedale ning ühel korral Euroopa karikasarjas poolfinaali.

Erakordne edu olnuks ilma meie esimängija panuseta mõeldamatu. Peamiselt keskmängija ülesandeid täitnud Otsa-Višnjova oli Eesti naiskonnas asendamatu, tegutsedes stabiilse ja mitmekülgse korvpallurina kindlalt igas mänguelemendis. Korvpallipublikut köitsid lisaks meisterlikule mängule ka tartlanna rõõmsameelsus ja siiras naeratus. Naiskonnaliikmete hulgas teati Maikat tagasihoidliku, heasoovliku ja konflikte vältiva kaaslasena.

Korvpall ei olnud tulevase maailmameistri esimene valik. Eakaaslastest palju pikema tüdrukuna – omadus, mis teda noorena häiris – oli spordialade valik, millega tegeleda, parasjagu lai. 1938. aastal tantsimisega alustanud Otsa-Višnjova jõudis välja lausa Vanemuise kontserdilavale. Lisaks tantsimisele harrastas ta võimlemist, suusatamist ja võrkpalli, kuid lõplikult jäi peale korvpall.

Maret-Mai Otsa-Višnjova (22. veebruar 1931 – 02. mai 2020)

• MM-kuld korvpallis (1959)
• EM-kuld korvpallis (1952, 1954, 1956 ja 1960)
• EM-hõbe korvpallis (1958)
• Rahvusvaheliste noorsoomängude võitja (1953, 1955, 1957)
• Nõukogude Liidu meistrivõistluste mitmekordne medalivõitja
• Seitsmekordne Eesti meister
• Viiekordne Valgevene meister

Mesikäpp Euroopasse!

Esimesed tõsisemad korvpallitreeningud algasid 1946. aastal, kui Tartus avati Laste ja Noorte Spordikool. Kindlasti oli oluline, et keskkooli lõpetamise ajaks sai Maika juhendajaks kõrgelt hinnatud treener Edgar Naarits, keda Otsa-Višnjova on esile tõstnud kui oma korvpallikarjäärile alusepanijat. Tartu linna kõige pikemat naiskorvpallurit kutsus Naarits hellitavalt mesikäpaks ning õpetas talle pöördelt viskamise tehnikat, mida mujal Nõukogude Liidus väga ei tuntud. See tõi mesikäpale edaspidi palju edu.

Maret-Mai Otsa-Višnjova ründamas korvi. Foto: Gunnar Vaidla/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

1952. aastal kutsuti noorteklassides hästi mänginud ning Tartu Ülikooli kehakultuuri õppima asunud Otsa-Višnjova esmakordselt Nõukogude Liidu koondisesse. Sellele järgnes kohe ka pääs EMile, kust Maika naasis esimese eestlannast Euroopa meistrina. Vähe sellest – tegu oli esimese Eesti naissportlase poolt võidetud tiitlivõistluste medaliga üldse! Edasistesse aastatesse mahtus veel mitmeid võidukaid suurvõistlusi, mis kõik toimusid Ida-Euroopas: noorsoomängud Bukarestis, Varssavis ja Moskvas ning EMid Belgradis ja Prahas.

Kaua oodatud kaunike

Loomulik jätk Euroopa meistrikullale olnuks maailmameistritiitel, kuid seda tuli oodata kauem kui Maika ise soovinuks. 1957. aastal toimus MM Brasiilias ning sinna pidi Nõukogude Liidu koondise liikmena lendama ka eestlanna. Ometi tõsteti ta viimasel hetkel julgeolekuorganite nõudel lennukilt maha. Põhjused olid spordivälised, nagu sel ajal tihti – Maikale heideti ette, et tema vend, keda ta viimati nägi 1944. aastal, oli USA armee teenistuses.

Eesti Spordi Kuulsuste Hallist

Eesti Spordi Kuulsuste Hall avati Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis 2020. aasta oktoobris ning selle avaliikmeteks valiti 50 eelmise sajandi silmapaistvaimat Eesti sportlast-sporditegelast. Suurejooneline kuulsuste hall asub füüsilisel kujul Tartus, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis ning lisaks sellele on muuseumis võimalik nautida veel erinevaid atraktsioone, püsinäitust «Eesti Spordi Lugu» ning tellides erinevaid haridusprogramme.

Lisaks tekitasid omajagu saginat väliseesti kogukonna liikmed, kes olid märganud naeratavat eestlannat koondise ühispildil ning tegid ettevalmistusi kohtumiseks. Muudatus koosseisus võis otsustada tiitli saatuse, sest finaalis võitsid ameeriklannad punasärklasi kolme punktiga.

1959. aastal toimus MM aga Moskvas ja seal oli Otsa-Višnjova muidugi taas rivis. Maailmameistritiitel tuli suhteliselt hõlpsalt, mängugi kaotamata. Maikaga koos sai kuldmedali ka teine eestlanna – Ene-Lille Kitsing-Jaanson.

Maika (esireas paremal) Tartu Ülikooli Spordiklubi I naiskonnaga 1951. aastal Tallinnas toimunud ENSV korvpalli esivõistlustel. Foto: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

Otsa-Višnjova saavutuste loetelust leiab lisaks eelpool nimetatule veel unikaalset – ta on Eesti korvpalluritest ainsana võitnud neli Euroopa meistritiitlit ning meie sportlastest esimesena kandnud üheaegselt nii Euroopa kui ka maailmameistri nimetust. Samuti pälvis ta eestlannadest esimesena teenelise meistersportlase tunnustuse.

1963. aastal abiellus Maika Valgevene treeneri Viktor Višnjoviga ning asus elama Minskisse. Kohaliku Dinamo ridades tuli ta viiekordseks maa meistriks ning esindas Valgevene esindusnaiskonnas ka üleliidulisel areenil. Võõrsile ei jäädud siiski kauaks, sest koduigatsus tõi Maika tagasi Maarjamaale, Kohtla-Järvele, kus nad panustasid abikaasaga pikka aega kohaliku korvpalli ja spordielu edendamisse.

Lisalugemist

• Vello Lään, Märt Ibrus «Eesti korvpalli portreed» (Tartu 2006)
• Vello Lään «Üheksa kaptenit ehk maailma tipule lähedal» (Tartu 2011)