/nginx/o/2014/01/13/2749532t1h7711.jpg)
/nginx/o/2011/10/10/786314t1hb379.jpg)
Eelmisel nädalal ootamatult Kataloonia velotuurist loobunud Eesti parim jalgrattur Rein Taaramäe peab pidama umbes kuu aja pikkuse võistluspausi. Pariisi-Nice’i tuuril kehva enesetunnet kurtnud Taaramäel avastati mononukleoos.
Taaramäe langes mononukleoosi küüsi juba teist korda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Välja tuli see pärast Pariisi-Nice’i velotuuri, kui mulle tehti vereproov, mille tulemus oli suur arusaamatus. Kuna ma ei sõitnud seal üldkokkuvõttes kõrge koha peale, ei pingutanud ma iga päev maksimaalselt, kuid ikkagi oli palju punavereliblesid kadunud,» märkis Taaramäe. «Reedel sain testi tulemused teada ning siis selgus, et mul on mononukleoos. Praegu on mul kolm erinevat karpi ravimeid ning iga päev pean võtma kaheksa tabletti.»
Haiguse kergem vorm
Rattur ennast väga löödult siiski ei tunne ja usub, et tal õnnestub praegusest olukorrast kiiresti välja rabeleda ning teha seda seejuures kiiremini ja kergemalt kui on õnnestunud mitmel teisel sportlasel, kes sama haigusega on kimpus olnud.
«Enamik rattureid poleks suutnud mononukleoosiga Pariisi-Nice’i velotuuri läbi sõita. Seega võib arvata, et mul on selle haiguse kergem vorm,» avaldas Taaramäe. «Kuna olen seda ka varem põdenud, peaksin sel korral kiiremini tervenema.»
Samas pole ratturil endal aimugi, millal täpselt ta esimest korda mononukleoosiga kokku puutus. «Arst nägi vereproovist, et mul on ka enne sama haigus olnud. Kahtlustan, et see võis olla 2007. aastal – toona oli imelik aasta ja olin tihti haige. Tõenäoliselt põdesin seda siis.»
Mononukleoos on Epstein-Barri viiruse põhjustatud, süljega leviv nakkushaigus, millele on iseloomulik halb enesetunne, palavik, kurguvalu ning kaela, kukla ja kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine. Haigus levib inimeselt inimesele peamiselt sülje kaudu. Nakatuda võib näiteks suudlemisel – sellest ka mononukleoosi ingliskeelne rahvapärane nimetus kissing disease –, samuti teiste inimestega samast pudelist või tassist juues.
Aprilli lõpuni Eestis
«See võib levida ka piisknakkusena. Täna (eile – toim) andis elukaaslane ka vereproovi. Üks võimalus on, et sain haiguse temalt,» sõnas Taaramäe.
Tippsportlase puhul on mononukleoos ohtlikum kui tavainimesel, kuna uuesti treenima tohib hakata alles siis, kui haigus on organismist täielikult kadunud, vastasel juhul võib see lõpetada ka sportlaskarjääri.
Taaramäe ise arvab, et tõenäoliselt sai ta nakkuse pärast Andaluusia velotuuri. «Arvatavasti korjasin selle lennujaamast üles. Päev pärast tuuri oli enesetunne hea, kuid kaks päeva hiljem olin kui puuga pähe saanud. Õnneks sain õigel ajal jaole ning praegu tuleb selline kümnepäevane puhkus,» rääkis Taaramäe.
«Tulin kohe ka Prantsusmaalt ära, kuna seal on ilm ilus ja oleksin seal iga päev trennis, kuid Eestis praegu väga rattaga välja ei kutsu. Hetkel pole kuhugi kiiret ning mõttekas on aprilli lõpuni kodumaale jääda. Treeningtunnid mööduvad siin mägede puudumisel kergemalt. Seega võib öelda, et Eestimaa hoiab mind ise tagasi. Ei tahagi praegu uuesti Monacosse ronida» lisas ta.
Sportlane ise usub, et võistluspaus kujuneb praegu natuke rohkem kui kuu aja pikkuseks. «Aprilli lõpus peaksin tegema esimese võidusõidu. Kuna minu hooaja põhieesmärk on Tour de France, siis pole mul praegu kuhugi kiiret. Kui kõik läheb nii nagu vaja, võib suve silmas pidades praegune olukord isegi kasuks tulla,» sõnas rattur. «Tegin kõva hooaja alguse ning trenni on saanud korralikult teha. Aega on piisavalt, et ennast hooaja tähtsaima võistluse ajaks korralikku vormi ajada.»
Taaramäe pole ainus Eesti jalgrattur, kes on mononukleoosi nakatunud. Viimasel ajal on sama haiguse küüsis olnud ka Tanel Kangert ja Oskar Nisu.
«Eks ikka küsisin nõu (Kangerti käest – toim), et millised sümptomid on ja kuidas käituda. Tema kogemustest saan nüüd õppida ning tean, et ei tohi kohe trenni tegema hakata. Kergelt tuleb ennast siiski liigutada,» täpsustas Taaramäe.
Kangertil diagnoositi mononukleoos mullu detsembris. «Valmistun nüüd esimeseks stardiks pärast haigestumist ning see saab olema minu jaoks test, kas kõik on korras või mitte,» sõnas Astana meeskonna hingekirja kuuluv eestlane. «Kui enesetunne on kehv, on mul juba tiimi arsti juurde aeg kokku lepitud.»
Samas on Kangertil ka põhjendus, miks ratturid võivad võrreldes teiste alade tegijatega kergemini mononukleoosi haigestuda. «Vastupidavusaladel kulutatakse ennast väga palju ja suurte koormuste järel on organism haigustele vastuvõtlikum,» põhjendas Kangert.