KOLUMN ⟩ Golf on tulnud Eestisse, et jääda ehk Mängust, kus etikett ja reeglid on püha!

Mark Suursalu on esimene eestlane, kes viis meie riigi maailma golfikaardile. Foto: Toomas Huik / Postimees

Golfi Eesti meistrivõistluste juubeliaastal, toimuvad nad juba ju 30. korda, on paslik ajas tagasi vaadata ja natuke ka sisse vaadata: kus oleme ja kust tuleme!

Üks maailma vanemaid kaasaegseid spordialasid jõudis Maarjamaale koos kurjuseimpeeriumi Nõukogude Liidu lagunemisega. Nagu kõik uus, tuli golf meile uuendusmeelsete ja entusiastlike inimeste kaasabil, kuid jäi kümnendiks harrastajate mängumaaks. Oleks võinud nii ka jääda, aga eestlastele omaselt lisandus tahe teha asja natuke suuremalt ja paremini. Astuda maailma golfi viimasele vagunile ning hakata vaikselt, kuid kindlalt ettepoole liikuma.

Esimeseks pääsukeseks rahvusvahelisel tasemel oli Mark Suursalu. Mäletan teda veel noore sihvaka poisina, keda kõik teadsid kui andekat ja perspektiivikat, kes lõi avalöögi väga kaugele. Kord temaga võisteldes oli au olla tunnistajaks, kuidas noormees lõi kokku tulemuse 66 ehk kuus alla raja par’i. See oli siis müstika valdkonda kuuluv tulemus, sest enamus tundis suurt rõõmu alla 80 löögiga ringi läbimisest.

Suursalu sirgus ja koos sellega tuli ka esimene suurem rahvusvaheline edu, kui ta võitis 2013. aastal esimese eestlasena profiturniiri – Nordic Liiga Mork Mastersi. Tõustest viimase päeva supermänguga (kaheksa alla par’i) neljandalt kohalt parimaks. See oli eriline hetk ja tõetund!

Aga meil on teisigi spordialasid olnud, kus tuleb üks, kes võidab ja on maailma tipus ning pärast teda kaob ala harrastustasemele tagasi. Kuid golfirahval oli sisu enamaks ning areng on jätkunud targalt ning dünaamiliselt. Üha uued ja uued poisid ning tüdrukud on liitunud selle suurepärase alaga. Siin tuleb loomulikult teha sügav kummardus nende vanematele, kes on neid päev päeva järel viinud treeningutele ning võistlustele kaasa käinud. Ilma sellise perekonnapoolse toeta oleks samm edasi olnud võimatu.

Sügav kummardus ka nendele vähestele, kes on võtnud suure majandusliku riski ja golfiväljakud valmis ehitanud. See on suur ja kallis töö, kuid Eesti golfiajalugu ei unusta neid nagu ka neid, kes seal elu sees hoiavad.

Kui tippspordilainel edasi minna, siis juubeliaasta vääriliselt on suurepäraseid tulemusi näidanud meie järgmine põlvkond noori golfimängijaid. Eriliselt on hooaega alustanud Richard Teder, kes jõudis esimese eestlasena The Amateur Championshipil kaheksa parema hulka ning tõi äsja Pärnu Bay golfiväljakul lõppenud amatööride EMil koju suurepärase seitsmenda koha jagamisega. Mis veel olulisem – 17 löögiga alla par’i (66, 67, 70, 68). Teder oli teiste tugevate mängijate seltskonnas ise tugev ehk kinnitas usku, et suudame olla edukad, kui keskendume ja tahame.

​Richard Teder. Foto: Jason Floyd Golf Academy

Kuid seekord pole ta üksinda ere täht nagu oli Suursalu. Nüüd hingavad ühtse rivina talle kuklasse Kevin Christopher Jegers, Markus Varjun, Ken-Marten Soo, Mattias Varjun, Ralf Johan Kivi, Carl Hellat jt. Tugev ja positiivne sisekonkurents on üks tippspordi edukuse alustest. Ja nende järel tulevad veel nooremad ja veel suurema tahtmisega poisid ja tüdrukud. Kõik nad kasutavad juba maksimaalselt ära kohaliku kogemuse ning maailmast saadava oskusteabe.

Kõrvale ei saa jätta ka golfi pedagoogilist poolt. Meile kui korvpallirahvale ning uue moena ka jalgpallirahvale on golf 180-kraadi teise suunalise suhtumisega mäng. Ei mingeid sihilikke vigu, kohtunike ärapetmist koos simuleerimisega või vastase sõnalist ja füüsilist töötlemist. Golf on härrasmeeste mäng.

Meenub golfiring Šotimaal, maailma esimesel golfiväljakul, St Andrewsi Old’il. Härrasmees oli 78 aastat vana ja sellest 75 aastat golfi mänginud ning oli au tema käest õpetussõnu kuulata, mille lõpus kõlas lihtne sügav-filosoofiline lause selle suurepärase spordiala põhiolemusest: «Golf on mäng, kus etikett ning reeglid on pühad ja iseendale trahvi määramine auasi!»

Kus veel kui mitte golfis saame olla iseendaga ausad ning võtta iseenda jaoks aega. Golf on mäng eelkõige iseendaga. Ja kui alustad, siis millegipärast läheb pall väga tihti just sinna, kuhu lööd, aga mitte sinna, kuhu tahad lüüa. Kuid nagu ütles õpetaja Laur «Kevade» filmis, siis kes näeb vaeva, jõuab edasi.

Soovitan kõigile, kellel pole veel kindlat tervislikku hobi või kelle eelmine sportlik hobi on haiget hakanud tegema, proovida seda suurepärast spordiala. Ning ka sõnum kõigile lapsevanematele kes soovivad oma lapsele positiivset ning head kasvatuslikku keskkonda: golfiväljak on see koht igas mõttes.

Legend, et golfimäng on elitaarne või väga kallis jääb mõistena 18. sajandisse. Endast lugupidavad golfiväljakud pakuvad lastele ja noortele kas täitsa tasuta mänguvõimalusi või aastamaks on puhtalt sümboolne 25-40 eurot kuus, mille eest võid mängida hommikust õhtuni.

Mõtleme selle peale ning kes tunneb huvi, suundub 21.-23. juulini Rae golfiväljakule vaatama golfi ning nautima meie uue põlvkonna mängijate esitusi, sest selgub 30. Eesti meister!