Vibuperekond Jäätma võsud tahavad vaid võita, treenerist ema rõõmustab ka osavõtu üle

Euroopa mängude võitjate vastuvõtt Türil 30. juunil. Lisell (vasakult) ja Robin Jäätma said kuldmedali plokkvibu võistkonnavõistluses, nende ema Maarika Jäätma tegutseb treenerina. Foto: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

Hiljuti Poolas peetud Euroopa mängudel võisteldi mitmelgi niisugusel alal, millega Eesti spordisõber kõige tuttavam ei ole, aga kus meid saatis edu. Plokkvibu segavõistkondade haaravas võistluses võitsid Lisell ja Robin Jäätma kõik tasavägised duellid ja tõid Eestile kuldmedali.

Vibulaskmine on maailma vanemaid spordialasid ja selle ajalugu ulatub kaugele Kristuse-eelsesse aega. Moodsate olümpiamängude kavva kuulus see esmalt 1900–1920 ning seejärel 1972. aastast. Aga see käib sportvibu kohta. 1960. aastatel arendati välja mehaanilises mõttes efektiivsem plokkvibu, millega laskmine lülitati MMi kavva 1995. aastal. Nüüd tehakse kõvasti tööd, et see distsipliin jõuaks 2028. aasta olümpiamängudele.

Eestisse jõudsid plokkvibud sajandivahetuse kandis, üks maaletoojatest oli praegune kaitseväe juhataja Martin Herem. «Sealt hakkas see vaikselt arenema. Mina ostsin enda esimese vibu 2004. aastal. Toona ei jaganud keegi sellest midagi ega osanud vibu seadistada. Hakkasime ise pusima, saime soomlaste käest abi,» kirjeldab Liselli ja Robini ema Maarika Jäätma plokkvibulaskmise algust Eestis.