Põlvini mudas ja neljakäpukil mäest üles – ekstreemtriatloni võlu ja valu

Marti Alt Rootsis toimunud ekstreemtriatlonil. Foto: Erakogu.

Eesti triatleet Marti Alt sai Roosis peetud ekstreemtriatlonil Swedman viienda koha koguajaga 13 tundi 22 minutit ja 19 sekundit.

Kaksikvõidu pälvisid Rootsi triatleedid Dennis Ljung (11:58.52) ja Marcus Hultgren (12:45.53). Kolmandana finišeeris hollandlane Edwin Dasselaar (12:50.08).

Alti sõnul oli võistluspäeval oodatust soojem ilm ja vihma ei sadanud. «Hommikul oli stardis 11 kraadi ning päeva peale läks soojemaks ja oli lauspäike. Tuul oli endiselt kõva,» rääkis 3,8-kilomeetriselt ujumisdistantsilt esimesena väljunud Alt pressiteates.

«Mass-start oli suhteliselt pika sisse jooksuga ja vahepeal olin juba põlvini mudas. Hoidsin end kohe grupi ette. Ühel hetkel sain kõva laksu vastu varvast, aga küüs jäi õnneks peale. Kolmandal-neljandal positsioonil olles ujus konkurent mulle kogu aeg pihta ja kuna see oli lõpuks ebameeldiv, siis tegin kiirenduse ja jätkasin teisel positsioonil kuni 3000 meetrini. Kuna veest välja tulemine oli üsna kivine ja vajas abistamist, siis otsustasin lõpus kiirendada, et esimesena välja saada ja see õnnestuski,» jätkas ta.

Esimesse vahetusalasse tuli võistlejatel joosta 400 meetrit mäkke. «Kevin (abiline - toim) oli mul kaldal tossudega vastas ja hakkasime seejärel sealt minema. Panin jooksmise ajal veel käised peale,» jätkas Alt. «Tegin nii kiiresti kui suutsin ja läksin rattarajale teisel positsioonil. Esimesed 120 kilomeetrit oli keskmine kiirus 40 km/h lähedal, kuid seejärel keerasime tõusudele ja viimased 80 kilomeetrit oli vastutuul. Ootasin seejärel pingsalt, et saaks juba jooksurajale.»

Kokku kogunes 205-kilomeetrisel rattarajal 2400 tõusumeetrit, kuid 43-kilomeetrisel jooksudistantsil ootas ees 1700 tõusumeetrit. «Teises vahetusalas oli töö kiire ja korralik,» ütles Alt. «Jooksurajast olid esimesed 400 meetrit siledad, seejärel tuli kohe 3-4-kilomeetrine sein, mille jalutasin. Kellalt polnud tempot mõtet vaadata, pigem oli vaja enesetunde järgi tegutseda. Tõusule järgnes laskumine ja taas siledam osa, mille sai joosta. Seejärel tuli Kevin mulle seltsi. Lõputõus oli jõhker – kaheksa kilomeetrit otse seinast üles. Vahepeal pidime lausa neljakäpukil olema. Rootsi on tuntud oma kivise maastiku poolest ja see jooksmine oli samuti pigem kividel turnimine.»

Igale tõusule järgneb laskumine ja niimoodi ka Rootsis. «Alla tulles kogunes viie kilomeetriga 1000 langusmeetrit. Kilomeetri ajad jäid sinna 16-17 minuti juurde. Ega see samuti lihtne polnud,» jätkas Alt. «Viimase osa jooksime juba tempokamalt, sest kuues koht hakkas kuklasse hingama. Õnneks enne finišit tagasilööke ei tulnud. Üldiselt võib jooksurada kirjeldada veel ka sõnadega soine, palju metsalõike, kruusa, kivisid. Vahepeal olin soos lausa põlvini mudas ja oleksin peaaegu oma tossust ilma jäänud. Kokkuvõttes jään aga võistlusega rahule.»

Kõige kauem oli rajal rootslanna Julia Madejska, kelle finišiajaks mõõdeti 20 tundi, kümme minutit ja kuus sekundit.