Naisjalgpallurid tahavad MMilt meestega võrdset auhinnaraha, kuid käärid on veel neljakordsed

Kas eelmisel aastal Euroopa meistriteks kroonitud inglannad suudavad nüüd kerkida ka planeedi parimateks? Foto: FRANCK FIFE/AFP/Scanpix

Kui räägitakse õrnema soo spordist, hinnatakse jalgpalli maailmas üheks kiiremini arenevaks alaks. Seetõttu pole vaja imestada, et neljapäeval Austraalias ja Uus-Meremaal algaval MMil osaleb esmakordselt 32 riiki ehk sama palju kui meeste samasugusel võistlusel.

Pole vaja imestada, et naised ihkavad meestekoondistega ka rahalist võrdsust, kuid seda soovi on maailma jalgpalli katusorganisatsioonil (FIFA) juba keerulisem täita. Enne rahajutu juurde minemist veidi sportlikust poolest.

Esimene naiste MM peeti aastal 1991, tänavune võistlus on järjekorras üheksas. Seni on täpselt pooltel kordadel (sealhulgas kahel eelmisel 2015. ja 2019. aastal) võidutsenud USA. 1995. aastal oli parim Norra, nullindatel Saksamaa ning 2011. aastal üllatas Jaapan.