Eesti sprinditalent rõhub targale tööle, mitte lihtsalt ei unista (2)
:format(webp)/nginx/o/2019/07/18/12376713t1h81c9.jpg)
26. juuli 2023, 22:00
/nginx/o/2023/07/26/15481502t1h59be.jpg)
Eesti kergejõustikus sirgub üha rohkem tugevaid sportlasi, kes pakuvad vaatamata noorusele tugevaid esitusi. Üheks neist on 16-aastane sprinditalent Miia Ott, kes krooniti sel nädalal Sloveenias toimuvatel Euroopa noorte olümpiafestivalil 100 meetri jooksu võitjaks.
Jüri gümnaasiumis õppiv Ott näitas olümpiafestivali 100 meetri jooksus suurepärast minekut. Ta püstitas esmalt eeljooksudes 11,67ga võistluste rekordi ning võitis siis tugevas konkurentsis peetud finaali. Seejuures oli ta finaalis üks kahest sportlasest, kelle sünniaasta 2007. Ülejäänud kuus finalisti olid aasta vanemad.
Eesti sprinditalent ei varja, et enne võistlust ei osanud ta sellist edu loota. «Kui vaatan nendele kahele päevale tagasi, siis see on uskumatu. Kui ma eeljooksus olümpiafestivali rekordi püstitasin, olin heas mõttes šokis. Mul oli hea tunne seda aega näha, aga ei uskunud lihtsalt. Pean tunnistama, et mulle ei jõudnud see tükk aega kohale, sest see oli ikkagi üllatuseks,» lausus Ott, kes tunnistas, et enne finaali olid pinged lakke kruvitud.
Närvipinge all saavutatud kuldmedal
«Ma tegelikult lausa kartsin finaali. Enne starti närveerisin kõvasti, aga suureks abiks oli kõne vanematega. Nad ütlesid, et tulgu mis tuleb, peaasi, et ise rahule jääksin. Kui nüüd arvestada seda, et sain kuldmedali kaela, siis mõistagi olen väga rahul. Siinkohal polnud tulemus isegi kõige olulisem, sest jooksu ajal saime kõvas vastutuules pingutada,» lisas 11,80ga esikoha noppinud Ott.
Lisaks 100 meetri jooksule osaleb Ott olümpiafestivalil ka poole pikemal distantsil. Seal jõudis eestlanna kolmapäeval kindlalt finaali ning see annab võimaluse sooritada kuldne duubel. Ott mingeid pingeid endale neljapäeval toimuvaks finaaliks ei pane ning püüab lihtsalt isikliku rekordi (24,45) lähedale joosta. Olgu märgitud, et eeljooksus jäi tal isiklikust tippmargist neli sajandikku puudu.
/nginx/o/2023/07/26/15481503t1h54d0.jpg)
«Jäin enda eeljooksuga väga rahule, kuna panin väikse eesmärgi joosta võimalikult lähedale isiklikule rekordile. Finaalis ma endale mingit eesmärki ei pane. Tuleb võtta arvesse, et olen pidanud siin Sloveenias juba palju jooksma ja koormus läinud üpris suureks. Lähen võistlust nautima. Kui suudan taas enda isikliku rekordi lähedale jõuda, siis loen võistluse kordaläinuks. Kui tuleb lausa uus rekord, siis võtan seda boonusena, aga medalist kindlasti ette ei mõtle,» selgitas kolmanda tulemusega finaali jõudnud Ott.
Teist korda Eesti koondises suvisel olümpiafestivalil osaleva Otti hinnangul kulub suurvõistlusel osalemine noortele sportlastele marjaks ära. Tema arvates saab sealt erilise kogemuse, mis tulevikus võistlustel käimise kergemaks muudab.
Kohene armastus kergejõustiku vastu
«Ainuüksi siin olemine annab erilise kogemuse. Kui suurriigid tulevad siia enamasti ainult medaleid jahtima, siis meie riigi sportlastel on tähtis ka kogemuste hankimine suuremal areenil. Minule endale meeldib väga olla koos suure koondisega. Siin leiab näiteks uusi sõpru ja saab ka rääkida paljudel teistel teemadel kui ainult sport,» kirjeldas Ott Sloveenias toimuvat suurvõistlust.
Vaatamata sellele, kuidas Otti jaoks Sloveenias võistlemised lõppevad, on selge, et ta areneb praegu jõudsalt edasi. See pole üllatav, sest noorsportlane toimetab väga targalt ja puhtalt emotsioonilt liiga palju otsuseid ei langeta. Kuidas üldse jõudis Eesti ajaloo viienda tulemuse püstitanud sprinter kergejõustiku juurde?
«Tee oli tegelikult üsna lihtne. Kuueaastaselt viis mind vanaisa Rakveres toimunud kergejõustikuvõistlustele. Mulle meeldis seal ja juba aasta pärast olin jälle kohal. Seejärel läksin kooli ning kohe saabus kiri, kus kutsuti lapsi kergejõustikutreeningutele. Otsustasin sinna minna ja olen seal tänaseni,» kostis sprinditalent, kes on proovinud ka võrkpalli ja jalgpalli. «Olen saanud proovida nii võistkondlikke kui ka individuaalalasid. Pean tunnistama, et viimane sobib vähemalt mulle oluliselt rohkem.»
16-aastane sportlane on praegu vormis, millega püstitab pidevalt Eesti noorte vanuseklasside rekordeid. Ott usub, et edu on toonud kõikidele detailidele tähelepanu pööramine.
/nginx/o/2023/07/26/15481504t1h480e.jpg)
«Kui esimene Eesti rekord U16 vanuseklassis tuli, siis oli kohe tõsine vau-efekt. Keegi ei osanud seda oodata. Nüüd on aastate jooksul toimunud arenguhüpped tänu tugevale tööle. Oleme rõhunud teistele asjadele kui ainult kergejõustikule. Tähtsad on nii füsioterapeudi juures käimine kui ka targad toimingud jõusaalis,» lausus aprillis 16. sünnipäeva tähistanud Ott.
Sügisel saab Ottist gümnasist ning seetõttu ei soovi ta vähemalt praegu pikemalt tulevikule ette vaadata. Seda, kas temast saab järgmine Eesti sportlane, kes läheb oma karjääri jätkama mõnes USA ülikoolis, Ott veel öelda ei osanud. Ta on küll sellele mõelnud ning ka lähiringis teema arutusel võtnud, ent pole veel plaane paika pannud. Samas usub sprinditalent, et ka Eestis on võimalik kaugele jõuda.
«Hetkel saan praeguste treeningutega kodumaal väga hästi hakkama. Olen rahul. Samas võin kinnitada, et hea haridus on minu jaoks oluline. Soovin, et saaksin lisaks spordile ka tulevikus kätte hea hariduse. Nõnda oleks mul elus rohkem valikuid kui ainult sport,» tõdes Eesti kergejõustiklane, kes pole endale spordis ka ühtegi suurt eesmärki pannud.
«Ma pole kunagi enda eesmärke kuskile kirja pannud. Olen küll rääkinud, et sooviksin olümpiale jõuda. Kui sinna kunagi jõuan, siis olen lihtsalt õnnelik, aga mingeid pingeid endale ei pane. Kui minu teekonna jooksul tekivad võimalused suurvõistlustele minna, siis võtan mõistagi need ka vastu,» lõpetas Ott intervjuu.
Eesti kullavõidud suvistel Euroopa olümpiafestivalidel
Aleksei Budõlin – judo –78kg (1993. aastal Hollandis)
Martin Padar – judo (1995. aastal Suurbritannias)
Margus Hunt – kettaheide (2003. aastal Prantsusmaal)
Georgi Ladõgin – judo –73kg (2005. aastal Itaalias)
Kaire Leibak – kaugushüpe (2005. aastal Itaalias)
Kaire Leibak – kolmikhüpe (2005. aastal Itaalias)
Ebe Reier – 200 m jooks (2005. aastal Itaalias)
Grigor Minaškin – judo –81kg (2007. aastal Serbias)
Liina Laasma – odavise (2009. aastal Soomes)
Kregor Zirk – 100 m liblikas (2015. aastal Gruusias)
Madis Mihkels – jalgratta eraldistart (2019. aastal Aserbaidžaanis)
Madis Mihkels – jalgratta temposõit (2019. aastal Aserbaidžaanis)
Jekaterina Mirotvortseva – 5000 m käimine (2019. aastal Aserbaidžaanis)
Miia Ott – 100 m jooks (2023. aastal Sloveenias)
Eesti noorsportlased on tänaseks 17 suviselt olümpiafestivalilt võitnud seni kokku 14 kuldmedalit, 12 hõbemedalit ja 10 pronksmedalit.