Kui veidi villast visata, siis võiks väita, et Eesti koondise füsioterapeudi Risto Jamnese jaoks on Budapesti MM paras puhkusereis. Tegelikult see mõistagi nii pole – tööd jagub ikka hommikust õhtuni – , kuid enne kümnevõistlejate starti tulekut vähemalt unetundide arvelt aega juurde näpistama ei pea.
Tellijale
PM BUDAPESTIS ⟩ Lihas ei valeta kunagi ehk Koondise füsioterapeut kui valedektektor
Taustsüsteemi paremaks tajumiseks arvud. Kui Budapestis on meil seitse sportlast ja kaks füsioterapeuti – lisaks Priit Mein, kes haldab n-ö Tartu leeri – siis 2014. aasta Zürichi EMil, kuhu Eesti läkitas rekordilised 30 atleeti, tuli Jamnesel kõikide sportlastega üksi hakkama saada. «Siis sai esimestel päevadel küll ainult kolm-neli tundi tagasi,» meenutab ta.
Pikkade tööpäevadega on Jamnes aga harjunud. Isegi kodus olles – Jamnes tegutseb TalTechi spordihoones asuvas Spordiravi kliinikus – kipub kümnetunnine rügamine pigem reegel kui erand olevat ning mõnel korral on ta massaažilaua kõrval seisnud ka 16 tundi jutti.