Vollekoondisele astub täna vastu Eestisse hetkega armunud šveitslane

Toimetas Ville Arike
Copy
Fotomeenutus Saaremaa VK mängust hooajast 2019/20, Reto Giger tõstab palli ette Henri Treialile.
Fotomeenutus Saaremaa VK mängust hooajast 2019/20, Reto Giger tõstab palli ette Henri Treialile. Foto: Gertrud Alatare/volley.ee

Eesti meeste võrkpallikoondist ootab täna õhtul Itaalias Anconas ülitähtis mäng Šveitsiga, mõlemad meeskonnad näevad just ses kohtumises suurimat võimalust võtta võit. Vastaste kaptenil on Eestist head mälestused.

Šveitsi koondise sidemängijast kapten on nimelt Reto Giger, kes hooajal 2019/20 mängis Saaremaa klubis. Too hooaeg katkestati kevadel alanud koroonapandeemia tõttu, Eesti meistrivõistluste medalit Gigeril pole. Ent Saaremaa meeskond jõudis toona Challenge Cupil veerandfinaali.

«Katsun sellest hooajast alal hoida üksnes positiivseid mälestusi,» lausus Giger intervjuus Eesti võrkpalli liidu kodulehele volley.ee. «Armusin Eestisse kohe, kui saabusin. Mul on Eestis endiselt head sõbrad, näiteks Märt Pajusalu. Aasta tagasi külastasin uuesti nii Eestit kui ka Saaremaad. Mulle tõesti väga meeldis see koht, meeldis see võrkpall, oli imeline hooaeg, väga hästi oli kõik organiseeritud, õhustik äärmiselt sõbralik, hea toit, kena väike linnake. Lihtsalt see lõpp oli väga halb – koroonaviirus… Kahju, et me ei saanud hooaega korralikult lõpetada.»

Pärast seda on Giger mänginud taas kodumaal, kandes Schönenwerdi särki. Ta ei ole enam päris professionaalne võrkpallur, vaid töötab poole kohaga IT-turvalisuse valdkonnas. Et mehel on nüüd perekond, peab ta rohkem mõtlema ka raha peale («Võrkpalliga Šveitsis rikkaks ei saa.»), algaval hooajal kasvab töökoormus veelgi. Lõviosa šveitslasi ongi koduliigas pallivad poolprofessionaalid, välismaal leiba teeninud mehi on kolm.

Šveitsi rahvusmeeskonna jaoks oli juba EM-finaalturniirile jõudmine väga suureks saavutuseks. «See oli tohutu kordaminek, sest jõudsime viimase 50 aasta jooksul esimest korda EMile. Oleme seda hetke kaua oodanud. Viimati mängis Šveitsi meeskond EM-il 1971. Toona ei pidanud kvalifitseeruma, piisas üksnes registreerumisest. Seekord pääsesime esmakordselt edasi sportlikul moel. Meie jaoks oli see tõesti väga-väga suur asi,» tunnistas Giger.

Kuidas Šveits siis valikturniirist läbi murdis? Kuuest mängust võideti viis: Bosnia ja Hertsegoviinat 3:1 ja 3:0, Albaaniat 3:1 ja 3:0 ning Rumeeniaga mängiti 3:2 ja 2:3.

Millised on ootused finaalturniiril? «Kui võrrelda teiste alagruppidega, siis meie oma on kõige tugevam. Itaalia ja Serbia on kahtluseta väga kõvad meeskonnad, ka Saksamaa, Eesti ja Belgia on heal tasemel. Arvan, et meist paremad, aga eks me näe, kuidas me esineme ja kas meil õnnestub kedagi üllatada. Kahtlemata oleme me autsaiderid.»

Nagu Eestigi, ei ole ka Šveits veel sel EMil ühtegi geimi võitnud. Serbialt saadi geimides 19, 16 ja 19 punkti, Saksamaalt 14, 16 ja 21.

«Arvan, et Eesti on kõikidest nendest võistkondadest tõenäoliselt meile kõige lähemal tasemelt. Tean peaaegu kõiki Eesti mängijaid, isiklikult tunnen mõnda,» arutles Giger. «Ka edetabelis oleme me üsna lähestikku. Kindlasti läheme võitma ja võib-olla suudamegi üllatada. Meil ei ole halb meeskond.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles