PRIIT PULLERITS ⟩ Jalgpalli upitamine Eestis on muutunud tragikoomiliseks

Eesti jalgpallikoondise viimase kolme mängu väravate vahe on 0:13. Foto: Tairo Lutter

On ju loogiline, et kui jälgime kodumaist sporti, suuname suurema valgusvihu sinna, kus on oodata häid tulemusi. Mäletate murdmaasuusatamist? Kunagi tulid teleülekanded pea igalt MK-etapilt, Otepäält eriti suurte jõududega – Lembitu Kuuse käis alati entusiastlikult kohal –, kirjutavad ajakirjanikudki sõitsid välismaale, kui kuskil olid kavas Eesti suusatajaile sobivad distantsid.

Seda kummalisem, ja küsitavam, miks kajastab Eesti ajakirjandus nii suurte jõududega ja nii massiivselt jalgpalli, kus häid tulemusi pole olnud pikki aastaid ning nagu kahest viimasest EM-valikmängust näha – aina hullemaks läheks. Kaks korda 0:5, Rootsilt kodus ja Belgialt võõrsil, lisaks juunikuine 0:3 Belgialt kodus ehk viimase kolme EM-valikmänguga 0:13. Isegi arvestades, et Belgial on praegu ajaloo üks tugevamaid koosseise, on selline väravate vahe masendav.

Meile meeldib igal puhul mõelda, mida muu Euroopa meist mõtleb. Jah, mida Euroopa jalgpallihuvilised selliste tulemuste peale meist mõtlevad? Küllap mõtlevad, et Eesti on üks armetu peksukott.