Eestit ähvardab viimase 90 aasta selgelt väikseim olümpiakoondis

Nii Johannes Erm (vasakult), Karel Tilga kui ka Janek Õiglane täitsid eelmisel kuul Budapestis peetud maailmameistrivõistlustel olümpianormi. Seega on Eesti kümnevõistlus Pariisis igal juhul esindatud kolme sportlasega. Foto: Tairo Lutter

Septembrikuus peeti kahe Eestile olulise spordiala maailmameistrivõistlused, kus oli mängus ka kamaluga olümpiapileteid. Meile neid ei jagunud ning vähem kui aasta pärast algavate Pariisi mängude poole vaadates kipub kulm kipra tõmbuma.

Praeguseks on olümpianormi täitnud ainult kuus Eesti sportlast. Sisuliselt on käes veel mõni koht, aga see on ka kõik. Ülejäänud peavad järgmise aasta suveni jääva aja jooksul veel palehigis rügama, kuid garanteeritud pole kellelegi midagi. Kui varem on alati räägitud, et nii 30–35 sportlast olümpiale ikka kokku saame, siis nüüd näib selle arvu kokku saamine väga raske. Pärast taasiseseisvumist oleme alati saatnud suvemängudele üle 30 sportlase, sama oli ka 1936. aastal Berliinis! Enne seda, 1932. aasta olümpial Los Angeleses esindas Eestit kaks sportlast.

Maailmameistrivõistlused, millest loo alguses juttu, toimusid sõudmises ja maadluses. Lootsime, et Pariisi pääsme saavad nii neljapaat, Epp Mäe kui ka Heiki Nabi, kuid seda ei suutnud neist keegi. Neljapaat jäi esimesena joone alla, Nabil jäi puudu kaks võitu. Õnneks on kõigil olemas veel õlekõrsi.