Saada vihje

Eesti tugevaima mehe karm elu: enne iga võistlust tuleb võtta retseptipõhiseid valuvaigisteid

Copy
Rauno Heinla mullu Viljandi Rammumehe võistlusel.
Rauno Heinla mullu Viljandi Rammumehe võistlusel. Foto: Elmo Riig

Betsafe’i podcasti septembrikuu episood tõi stuudio diivanile Eesti tugevaima mehe Rauno Heinla, kelle rammumehe ja tõstjakarjäär ei ole olnud kergemate killast. Mehele on oma karjääri jooksul tehtud 13 operatsiooni ning enne igat võistlust tuleb tal võtta retseptipõhiseid valuvaigisteid. Sellegi poolest Heinla oma eesmärgile, tõsta uuel hooajal 505 kg, alla ei vannu.

Heinla on läbi aegade võitnud Eesti Rammumehe tiitli kuuel korral, kuid Eesti tugevaima mehe tiitlit ta endale hetkel külge ei kleebi. «Selleks, et Eesti tugevaim olla, peaks Eesti meistrivõistlustel osalema, aga ma ei ole aastaid osalenud. Kuid, kui tulemuste põhiselt vaadata, siis kindlasti olen tugevaim küll,» tõdeb ta saatejuht Kalev Kruusile.

Viimane võistlus, kus Heinla osales oli Wales’is Cardiffis, kus ta tegi deadlift’i alal seenioride arvestuses maailmarekordi. «Ma olen 2015. aastast alates maailmarekordi omanik. Esimene kord, kui ma tollel aastal sellel võistlusel osalesin, sain kolmanda koha tulemusega 435 kg. Kui ma aga 450 kg panin peale, siis läksid mõlemad reietagused katki – osaline rebend ning ei saanud edasi võistelda. 2019. ja 2022 .aastal olen selle võistlused võitnud. Sellel aastal ma ei läinud võidu peale välja, mu eesmärk oli maailmarekord.»

Hetkel kehtiv maailmarekord 40+ vanuste seas on 501 kg ning uuel hooajal on mehel kindel plaan olemasolev rekord üle lüüa ja tõsta 505 kg. «Mul on lapsest saati see ala sobinud, ma olen võitnud ja iga aasta paremaks läinud, see rekord tuleb ära teha.»

Selliste lihamägede kasvatamine vajab lisaks treenimisele ka igapäevaselt korralikku toitumist. Heinla tunnistab, et toitub teistega võrreldes väga valesti. «Mõni päev söön 2000 kcal, mõni päev 7000 kcal, aga enda kehakaalu säilitamiseks peaksin sööma päevas 4400 kcal stabiilselt.» 

Kui võiks arvata, et kõik selle ala sportlased söövad kilode viisi liha, siis tema seda vajalikuks ei pea. «Ma ei söö steike, kana, kala ega mereande, söön hakklihatoite ja piimatooteid.»

Ajalukku põigates, on Heinla sattunud ka jamadesse. 2015. aastal jäi ta dopinguainete riigist väljaveoga Tallinna Sadamas vahele ning pärast seda teda kuni 2022. aastani MMile ei kutsutudki.

«Sain kutse eelmisel aastal ja vahetult enne võistlusi tuli mul kõritoru põletik – mul mao ja söögitoru vaheline klapp ei tööta ning ma ei tohiks süüa õhtul enne magamaminekut ja öösel. Aga ma teen seda kogu aeg ja siis tekkis põletik. Trennis tegin 560 kg tõmmet saalis ja see vajutas nii hullu surve kõhtu. Öösel hakkasin verd oksendama, haiglas tehti mulle vereülekannet ning see oli täpselt nädal enne MMi.»

Lisaks sellele on tal karjääri jooksul juhtunud veel erinevaid vigastusi – kõige rängem aga kannakõõluse pooleks murdumine. Kokku on tal olnud operatsioone 13. «Noortele soovitan kaasata professionaale sellel ajal, sest enamus vigastusi, mis on tekkinud, on kõik mu oma lollusest,» tõdeb ta.

Oma ala tipp annab nõu ka alustavatele rammumeestele. «Kunagi ei ole hilja alustada, maailmatipuks on tulnud 24-aastane inimene ja samas ka näiteks Mark Felix, kes alustas 37-aastaselt ning see 57-aastaselt sellel aastal lõpetas profispordi. Vanemana peab lihtsalt ka looduse poolt olema eelistusi antud,» lisab Heinla ning toonitab, et spordiga alustajad võtaksid endale profi, kes annab nõu ja oskab erinevaid vigastusi ära hoida.

Märksõnad

Tagasi üles