:format(webp)/nginx/o/2019/07/18/12376713t1h81c9.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/10/24/15675335t1h5a3e.jpg)
Möödunud nädalal teatas Eesti majandusminister Mart Võrklaev (RE), et ei soovi vabastada automaksust võistlussõidukeid. Antud ettepaneku tegi kultuuriminister Heidy Purga (RE), ent Võrklaev ei soovinud seda isegi kaaluda. Eesti Autospordi Liidu (EAL) juhatuse esimehe Janis Kaalu teatel on tegemist ebameeldiva sõnumiga meie spordile.
Majandusministri teatel polnud võistlussõidukite maksust vabastamiseks kaalukaid argumente. Probleemidena tõsteti esile suurt kütuse kulutamist ning selle mõju keskkonnale. Samas ei hinnatud kordagi seda, kui palju neid võistlussõidukeid üldse kasutatakse.
Kui tuua näiteks rallispordi, siis toimus Eesti meistrivõistlustel kuus etappi, millest üks toimus Lätis. Võistluspäevi oli nõnda aastas ainult 11. Kiiruskatsetena läbiti keskmiselt nende võistluste jooksul veidi enam kui 106 km ehk ca 58 km päevas. Sellele tuleb tuleb lisada ülesõitudel veedetud kilomeetrid. Kui need numbrid aasta peale laiali laotada, siis on autos oldud aeg marginaalne.
Sarnaseid aspekte tõi välja ka kultuuriministeerium, ent nendest polnud antud teema juures kasu.
Ka EALi juhtatuse esimees tunnistas, et majandusministri sõnavõtus ja avalduses oli vastuolusid. Kaalu teatel oleks sellisel kujul automaksu kehtestamine autospordile väga suureks tagasilöögiks. Samas tuleb tema sõnul vaadata isegi suuremat pilti.
«Loomulikult omaks selline otsus spordile halba mõju. Kui jätta hetkeks isegi sport kõrvale, siis tuleb üldse mõelda, millist mõju avaldab see meie ühiskonnale. Seaduseelnõu juures pole isegi mõjuanalüüsi. Seega tagajärg spordile on üks, aga vaadata tuleb suuremalt,» lausus Kaal, kelle hinnangul on rumal esitada väiteid, et võistlussõidukid kasutavad rohkelt kütust, kuigi aastas sõidetakse ainult loetud päevad.
«Omapoolses hinnangus toona veel seaduse väljatöötamiskavatsusele palusime täpsustada seaduse eesmärki ja vastavalt kohaldada maksustamisprintsiipe. Siiani pole selles osas tegelikult midagi paranenud ja ainsa mõõdetava eesmärgina, mida seadus esitatud kujul täita suudaks, saab nimetada riigi eelarveaugu täitmist. Minister Võrklaev on nimetanud, et tegelikku tarbimist maksustakse kütuseaktsiisi kaudu ja automaks seda eesmärki ei täida, samuti pole tegemist keskkonnamaksuga (mittesõitev auto ei põhjusta keskkonnale mingisugust kahju), siis on tegemist varamaksuga. Absoluutselt tähelepanuta on seejuures liiklusohutusalased eesmärgid.»
Kui kõik läheb valitsuse praeguse plaani järgi, siis hakkaks automaks kehtima 2025. aastast. Kaal ei varja, et EALil pole autosportlastele võimalik mingit turvavõrku luua ning paljudele tähendaks see spordist loobumist.
«Tänane eelarve ei võimalda pakkuda Eesti autosportlastele asjakohast kompensatsioonimehhanismi. Alaliidu riiklik toetus on väga väike ja sihtotstarbeline. Praeguse alaliidu finantsmudeli puhul tähendaks see ühe käega sportlastelt raha korjamist ja teisega tagasimaksmist, mille tulemusena spordi sisuliseks edendamiseks vahendid kaoks. Selline toetamine oleks ainult näiline ja otstarbetu,» andis Kaal reaalse pildi praegusest olukorrast.
Praegu esitletud seaduseelnõu järgi on automaksust vabastatavad sõidukid ainult päästeasutuse, kiirabi, kaitsepolitsei-, politsei- ja piirivalve-, maksu- ja tolliameti, justiitsministeeriumi vanglate osakonna ja vangla ning siseministeeriumi alarmsõidukid. Välislepingus sätestatud juhtudel maksuvabastust saavat sõidukid ja mootorsõidukid, mis on spetsiaalselt ümber ehitatud puuetega inimeste transpordiks või puuetega inimesele kasutamiseks.