/nginx/o/2011/06/01/606586t1hfd1b.jpg)
/nginx/o/2012/03/28/1029628t1he69f.jpg)
Rakvere Tarval jäi imest puudu vaid veidikene. Hõbemedal tähendas aga ikkagi kordaminekut.
Sõber: vastane oli täiesti kipsis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Medal on ilus – sama ilus kui mullu Sarajevost saime ja sama ilus kui saame kevadel Eesti meistrivõistlustelt,» rääkis Rakvere Tarva peatreener Andres Sõber korvpalli Balti liiga teise divisjoni hõbedasest aurahast.
Kuigi hõbe tähendab finaali kaotust, oli Sõbral põhjust oma hoolealuste üle uhkust tunda – Panevežyses tuldi välja kodus saadud 15-punktilisest kaotusest, ent üldvõidust jäi napilt puudu. Tarvas võitis Lietkabelist 82:71, ent kahe mängu kokkuvõttes jäädi alla 156:160.
«Tegelikult oli täna kõige tähtsam see, et tulime raskest seisust ilusasti üles,» sõnas Sõber. «Kodus saadud 15-punktiline kaotus sai ikkagi saatuslikuks. Pärast seda oli mul meestega tõsine jutuajamine, lätlased lubasin isegi kevadeks koju jätta. Täna olid nad aga oma heal tasemel.»
Tõepoolest oleks raske heita midagi ette lätlasest tsentrile Casparss Ciprussile, kes kogus eile 30 punkti ja 15 lauapalli. Tema korv tõi kaks ja pool minutit enne lõppu kahe mängu kokkuvõttes viigi, ent järgmisel rünnakul teenis ta viienda vea ja nagu edasine näitas, sai see saatuslikuks. Otsustavatel hetkedel eksisid Tarva pallurid visetel ja jäid jänni ka lauavõitluses.
«Vastane oli ikka täiesti kipsis… Nende treenergi ütles pressikonverentsil, et pole oma mehi veel sellisena näinud. Panime oma kaitse peale ja nad ei saanud kuidagi rünnakul hakkama,» kirjeldas Sõber. «Sisu oli meestes täna kõvasti. Ja huvitav, kuhu jäi seekord vastaste suur ettevalmistus? Tegelikult oli asi selles, et esimeses mängus me ei jaksanud, pidasime viie päeva jooksul kolmanda mängu, aga täna (eile – toim) oli meil jõudu rohkem.»
Sõber jäi truuks oma stiilile ega hakanud mängijaid väga sügava ettevalmistusega painama. Eile hommikul kell kaheksa istuti Rakveres bussi ja mõni tund enne mängu algust jõuti Panevežyse spordihalli juurde.
«Sisetunne ütles, et seekord on nii õigem. Oleme tänavu läinud varem kohale, aga ka otse mängule sõitnud – kasutada võib mõlemat varianti. Mis siin ikka, jõuad kohale, tass kohvi sisse ja platsile,» selgitas Sõber. Seejuures pääsesid Tarva lätlased päev varem koju ja nad korjati eile Riiast uuesti bussi peale. «Mõnele mehele võib otse mängule minek mõjuda paremini, kui juba eelmisel päeval kohal istumine ja oma mõtetes marineerimine.»
Tarvas kasutas eilses mängus vaid seitset meest, neist Timo Oja pääses platsile kolmeks minutiks. Seega jagunes peamine raskus kuue mehe vahel. «Läksime täispangale, sellisel hetkel noorte meeste kasutamine tähendanuks enesetappu,» selgitas Sõber. «Oma töö tegid kõik ära, ka need, kes platsile ei pääsenud. Treeningutel on nende osa päris suur ja küll nad saavad Eesti liigas ka mängida.»
Sõbrale valmistas heameelt, et Joonas Vaino ja Oliver Metsalu soovisid vaatamata arvatavale pingile jäämisele ikkagi koos meeskonnaga Leetu sõita. «Neil oli küll koolipäev, aga minu jaoks oli nende tulek suur asi – see näitas, et nad on meeskonnas sees.»
Kohe pärast mängu alustasid Tarva pallurid tagasiteed. Eesti meistriliigas on neil pidada veel üks kohtumine, ent see ei muuda tabelis nende jaoks enam midagi. Põhiturniir lõpetatakse Kalev/Cramo ja Tartu Ülikooli järel kolmanda kohaga.