Kalev/Cramo tegevjuht: Eesti korvpalli superklubi loomine on täitsa võimalik
/nginx/o/2020/02/04/12914431t1hec0d.png)
30. november 2023, 11:45
:format(webp)/nginx/o/2023/11/30/15751087t1ha50d.jpg)
Korvpalliklubi Kalev/Cramo tegevjuht Ramo Kask on mitmendat aastat Eesti tippklubi juhtimise juures ning kuigi tema arenguplaanid on suured, siis reaalsuses on raske majandusseisu tõttu tulnud teha samm tagasi. Sellest hoolimata ei väsi ta lootmast, et kui korvpallikogukond paneb seljad kokku, siis on viie aasta perspektiivis võimalus luua Eesti korvpalli superklubi, mis võiks mängida EuroCupis või Meistrite liigas.
Betsafe’i podcast’i külaline on sel novembrikuul endine kergejõustiku tippsportlane ja nüüdseks BC Kalev/Cramo korvpalli meeskonna tegevjuht Ramo Kask. Juttu tuleb mitmetest kitsaskohtadest, millega korvpalliklubi peab silmitsi seisma, aga ka meeskonna võidust, mis annab jõudu ja lootust tegevjuhil edasi tegutseda.
Kalev/Cramo jätkamise osas eurosarjas on Kask kõhkleval seisukohal. «Eelmise hooaja näitel tean, mis kulud sellega kaasnevad, iga grupp tähendab 60 000 euro suurust väljaminekut. Eelarve on nii pingelises seisus praegu. Ühest küljest tahad ning see on äge, aga teisest küljest eelarve pitsitab ning sa ei saa jätta mängijaid sisse, keda tahaks.» räägib Kask.
Eelarve teemad on tugevalt õhus ja Kask on korvpalliklubi finantsolukorra pärast väga mures, mitmed võimalused jäävad kasutamata puhtalt raha pärast. «Suur mure klubi järelkasvu osas on oma baasi puudumine, kust pihta hakata. Eelarve taha jääb enamasti kõik. Riik ja omavalitus saaks teha sammukese edasi – nad küll toetavad koondiseid, aga klubi sport sellest ei võida. Kui nii edasi läheb, siis läheb raskeks, ei jaksa oma sõpru läbi helistada, et sponsorlust saada. Mingi hetk mängid ainult Eesti-Läti liigat.»
/nginx/o/2023/11/30/15751089t1h4bef.jpg)
Keeruline on Eesti esindusmeeskonnal ka saaliga, sest korvpalliplatse tuleb rentida, et trenni teha ja mänge pidada. «Sellega on pahasti, vahepeal tunneme isegi, et oleme nagu kaltsakad ja käime mööda linna ringi, tingimused võiksid olla paremad.»
Kui mõelda suuremalt ja tõsta rahva huvi korvpalli vastu Eestis, pakub saatejuht Kruus välja, et vaja oleks tuua suuremad mängud Eesti saalidesse nagu EuroCup mängud. «Kutse ikkagi tuli. Paned välismaalased juurde ning saad täismaja,» ütleb Kruus. «EuroCup’i mängude korraldamiseks on miinimum eelarve 2,5 miljonit. Töö selle nimel käib ning praegu ongi õige aeg, kus hakata sellega tegelema. Rohkem kui pool summat oleks vaja juurde panna sellele, mis meil praegu eelarves on,» mainib Kask.
Eelarve korvpalliklubil on kitsas, see on fakt, ning toimub pidev rivaalitsemine teiste spordialadega, kes kuskilt raha saab. Eriti suur eelarveline lõhe on jalgpalliga.
«Võrreldes eurosarju, teeb see natuke nutuseks. Kui sa mängid Konverentsiliigat jalgpallis, mis on tugevuselt umbes sama nagu FIBA Europe Cup korvpallis, mingi neljas tugevus Euroopas, siis seal saadakse kaotuse eest juba 300 000 eurot ja kui meie korvpallis jõuame nelja hulka, võidame ulmelisi tiime meie mõistes. Seljuhul saad liigalt hooaja lõpus vaid 6000 eurot toetust, ise oled sisse pannud 200 000 eurot. Käärid on liiga suured, eesmärk peaks olema Meistrite liiga – sealt tuleb mingilmääral raha tagasi,» räägib Kask.
Juttu tuli ka võimalikust Eesti korvpalli superklubi loomisest ning Kase sõnul on see viie aasta perspektiivis täitsa võimalik. Idee tasandil on asja arutatud juba kaks aastat. «Nõuab kõrgemates juhtkondades ja ettevõtetes lihtsalt otsust, et teeme selle ära,» arvab Kask. Suurem eesmärk on klubi tegevjuhil aga see, et Kalev/Cramo fännid jõuaksid saalidesse ja toetaksid oma kohaloluga meeskonna mängijaid.