REPORTAAŽ Kui kolmese joon näib lootusetult kaugel, kuid korv on selle võrra kordades magusam

Karl Juhkami
, reporter
Copy
Ka vabavisked osutusid ratastoolikorvpallis parajaks väljakutseks: mängus panin ma teele kaks järjestikust ässa...
Ka vabavisked osutusid ratastoolikorvpallis parajaks väljakutseks: mängus panin ma teele kaks järjestikust ässa... Foto: Konstantin Sednev

Tuleb välja, et istudeski on võimalik higimull otsaette saada, sõrmed ja peopesad rakku rügada, sadu kilokaloreid põletada ja – kui uskuda käel olnud nutikella – ka 4824 sammu teha. Seda siis ratastoolikorvpalli mängides.

«Kas sul kindad on?» küsis MTÜ Eesti Ratastoolikorvpalli Klubi üks vedajatest Taavi Kendra, kui oli mu auto peale võtnud, et Astangu kutserehabilitatsiooni keskusesse trenni viia. Mõistmata, milles asi, osutasin segaduses näoga pihus olnud talvekinnastele, mille peale tema nägu muigele tõmbus. «Nojah siis.»

Kaks tundi hiljem mõistsin väga hästi, millest selline küsimus…

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles