KANNAPÖÖRE ⟩ Eesti meeste koondis ikkagi osaleb järgmisel aastal Kuldliigas

Meeste võrkpallikoondis. Foto: Sille Annuk/Postimees

Eesti võrkpalliliit andis eelmise nädala lõpus teada, et meie meeste koondis ei osale järgmisel aastal Euroopa Kuldliigas ning keskendub ainult suve lõpus toimuvatele EM-valikmängudele. Seitsmepäevak hiljem on see otsus aga ümber vaadatud.

«Arutades peatreeneriga viimastel aastatel koondise kevad-suvisel perioodil valitsenud olukorda, kus paljud mängijad on klubidest tulles olnud hädas vigastustega või soovinud lihtsalt pikast hooajast puhata, tundus mõistlik sel korral keskenduda suve teises pooles toimuvatele valiksarja mängudele.

Lisaks mängis alaliidu juhatuse otsuse tegemisel rolli uuenenud ränkingusüsteem ning rahvusvaheliste mängudega seotud kulud. Kuigi alaliit on toetajaid juurdegi saanud, on nii võistluste korralduskulud, hotellid, lennud kui muud kulud nii palju kasvanud, et nelja rahvusvahelist turniiri kahe võistkonna peale alaliidu rahakott kasvanud kulude tingimustes välja ei vea,» sõnas alaliidu president Hanno Pevkur 1. detsembril välja saadetud pressiteates.

Pingutati püksirihma

Ometi ilutseb sinimustvalge trikoloor Euroopa alaliidu (CEV) kodulehel tuleva suve Euroliiga osalejate seas ja nagu selgub, polegi tegemist nendepoolse eksitusega. «Otsustasime tõepoolest püksirihma nii palju koomale tõmmata, et Euroliigas osaleda,» kinnitas Pekvur Postimehele.

Hanno Pevkur Foto: Taavi Sepp

Tema sõnul oli algne eitav vastus seotud meeste koondise peatreener Alar Rikbergi koostatud ettevalmistuskava ja CEVi otsuse tähtajaga. «Kui esimene plaan alaliidu juhatuse lauale tuli, oli eelarve koha pealt selge, et nelja rahvusvahelist turniiri pole võimalik meil mängida,» viitas ta nii meeste kui ka naiste Kuldliigale ja valiksarjadele, millest igaüks tähendaks senise ettevalmistusplaani juures nii 300 000 euro suurust väljaminekut.

Kuna Euroliigast loobujate hulk oli meeste seas aga erakordselt suur – teiste seas näiteks tänavune Hõbeliiga võitja Läti, Šveits, Kreeka, Slovakkia – andis CEV tähtaja pikendust. Eesti kasutas seda ära, et omakeskis taas maha istuda ja plaanile uuesti otsa vaadata: äkki õnnestub, kokkuleppel treeneritega, seda tuntavalt kärpida.

Euroliigas osalevad koondised

CEVi kodulehe põhjal osalevad 2024. aastal meeste Euroliigas 16 koondist: Ukraina (CEV 9.), Belgia (11.) Portugal (12.), Tšehhi (13.), Rumeenia (14.), Soome (15.), Horvaatia (16.), Hispaania (17.), Põhja-Makedoonia (21.), Eesti (23.), Luksemburg (25.), Aserbaidžaan (26.), Austria (29.), Iisrael (34.) Fääri saared (36.), Island (38.).

Lähtudes Euroopa edetabeli kohtadest peaks 12 paremat mängima Kuld- ja 4 kehvemat Hõbeliigas. Austria on siis see õnnetu, kes Eesti hilisem liitumisega aste madalamale kukkus.

Naiste Euroliigaks on 2024. aastaks end üles andnud 22 koondist: Ukraina (CEV 8.), Belgia (10.), Tšehhi (11.), Slovakkia (12.), Sloveenia (13.), Rootsi (14.), Bosnia ja Hertsegoviina (15.), Hispaania (16.), Rumeenia (18.), Horvaatia (19.), Aserbaidžaan (20.), Austria (21.), Portugal (22.), Montenegro (23.), Ungari (25.), Soome (27.), Eesti (29.), Läti (31.), Gruusia (32.), Island (35.), Luksemburg (36.) ja Fääri saared (37.).

Seal osalevad Kuldliigas 11 paremat ja Eesti – seda tänavuse Hõbeliiga võitjana –, ülejäänutel tuleb leppida Hõbeliigaga.

«Lõpuks otsustasimegi, et tõmbame püksirihma nii palju koomale kui vähegi võimalik ja teeme nii meeste kui ka naiste puhul ettevalmistuse varasemast teistmoodi,» sõnas Pevkur.

Mida see täpsemalt tähendab? «Kui varasemalt oleme koondisesuve alustanud suurema mängijate valikuga, siis järgmisel aastal alustame kohe väiksema koosseisuga. Lisaks teeme ettevalmistuse lühemalt: nõnda on meil hoobilt hotelli-, ja toitlustuskulud väiksemad,» selgitas Pevkur ning tõi illustreeriva näitena veel treeningvormidest loobumise.

«Oleme kõik eelarveread 100 euro täpsusega läbi käinud ja tõepoolest pingutanud nii palju kui vähegi võimalik,» andis ta mõista, et – vähemalt paberil – üritatakse senise 300 000 euro asemel iga turniiri konktekstis hakkama saada 200 000 euroga. Seda ümmarguselt rääkides.

Lisaks mängis oma rolli muudatuses ka Kuldliiga sobitumine valikmängude graafikuga. Nimelt toimuvad 2026. aasta EM-valikmängud 2024. aasta augustis (ehk pärast Kuldliigat) ja 2025. aasta juunis (ehk enne Kuldliigat), mis muutis alaliidu esialgse plaani – mängida Kuldliigat just 2025. aastal – piltlikult öeldes mõttetuks, kuivõrd seda ei saaks siis kasutada ettevalmistava võistlusena. 

2026. aasta meeste EM-valikmängude graafik

1. mäng: 17. või 18.08.2024

2. mäng: 24. või 25.08.2024

3. mäng: 31.08 või 01.09.2024

4. mäng: 14. või 15.06.2025

5. mäng: 21. või 22.06.2025

6. mäng: 28. või 29.06.2025

Praeguse seisuga näeb alaliidu kava välja seega selline, et meeste koondis osaleb Kuldliigas 2024. aastal ja jätab selle vahele 2025. aastal. Sest kusagilt on vaja rahaline puudujääk ikkagi tasa teha. Seda, kas selles plaanis võib muudatusi ette tulla, Pevkur hetkeseisuga spekuleerida ei soovinud.

«Praegune eelarve kokkutõmbamine on paika pandud paberil, kuid vaatame esmalt, mida tegelik elu toob. Paberile võib seda igatepidi joonistada, kuid mingisugused kulud-tulud jäävad iga aasta ära. Ootame seega rahulikult järgmise aasta ära ja vaatame siis, mis seisus oleme ja kui palju tegelikult suudame,» sõnas ta lõpetuseks.