Sõudmismaailma enam kui kümme aastat 1970ndatel ja 1980ndatel valitsenud sakslane Peter-Michael Kolbe suri 70-aastaselt. Koos soomlase Pertti Karppineniga jagati 14 aasta jooksul pea kõikide ühepaatide tiitlivõistluste eredamad medalid.
Suri viiekordne maailmameister ja mitmekordne olümpiamedalist
Kolbe auhinnakapis on viis MM-kulda aastatest 1975 kuni 1986. Olümpiamängudel ei suutnud ta aga kordagi kulda võita. Kolmel korral tuli leppida hõbedaga, kui 1976. ja 1984. aastal krooniti olümpiavõitjaks Karppinen.
1988. aastal tuli Kolbel tunnistada aga Ida-Saksamaad esindanud Thomas Lange paremust ja saada kaela taas hõbemedal. Karppinen oli koguni kolmekordne olümpiavõitja, sest võitis kulla ka 1980. aastal Moskvas, mida lääneriigid boikoteerisid.
1976. aasta Montreali mängudel sai sarnaselt Kolbele ja Karppinenile medalirõõmu maitsta ka eestlane Raul Arnemann, kes kuulus Nõukogude Liidu koondisesse ja sai kaela pronksmedali roolijata neljapaadi eessõudjana.
Kuna Kolbel jäigi olümpiamängudelt kuldmedal saamata, siis teenis ta kodumaal hüüdnime igavene teine. 2016. aastal valiti ta Saksamaa spordi kuulsuste halli.
Saksa meedia teatel oli Kolbe viimastel eluaastatel dementne. 2022. aastal rattaga sõites sai ta löögi sõiduautolt ning vajas pärast seda hooldusravi ja sattus hooldekodusse. Reedel lõppeski augustis 70-aastaseks saanud Kolbe elu Lübecki hooldekodus.