Millistel aladel on Eestis kõige enam kokkupuudet dopinguga?

Dopingukontroll. Foto: FRANCK FIFE

Kultuuriministeeriumi tellimusel valminud dopingu kasutamise leviku uuringuga sooviti saada ülevaade tippsportlaste, treenerite ja tugipersonali kokkupuutest keelatud ainete ja meetoditega ning sellega seotud teadmistest ja hoiakutest. Tulemused näitavad, et laialdast dopingukasutamist Eestis eeldatavasti ei toimu, kuid järjepidevalt peaks jätkama antidopingu alase koolitusega.

«Dopingutarvitamine ohustab nii Eesti tipp- kui ka harrastusspordi mainet. Iga dopingukahtlus murendab usku ausasse sporti ning paneb pinge alla need sportlased, kes tegutsevad ausalt. Uuringus osalenute seas esineb dopingupakkumisi võrdlemisi vähe, kuid ka seda on liiga palju. Oluline on teha tarnijate tegevus võimalikult keeruliseks, samuti peame edaspidi veelgi enam panustama sportlaste ja nende tugipersonali antidopingu alasesse koolitusse, eriti venekeelse spordikogukonna seas,» rääkis Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn.

Eestis edendab diskrimineerimisvaba, eetilist ning ausat sporti 2019. aastal asutatud Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus. «Dopingu kasutamise leviku uuring annab väärtusliku teadmise, mis aitab dopinguvastases võitluses spordimaastikul paremini orienteeruda ning ausa spordi edendamiseks olulisi järeldusi teha. Täname uuringu tellijat ja läbiviijat ning kõiki spordialaliite, kes uuringusse panustasid,» kommenteeris sihtasutuse juhatuse liige Henn Vallimäe.

Uuringu raames küsiti kokku 1101 vastajalt rohkem kui 70 spordialalt nende dopingut puudutavate teadmiste ja hoiakute, dopingu kasutamise leviku ja sellest teavitamise ning antidopingu koolituse kohta.

Isiklikku dopingu kasutamist viimase nelja aasta jooksul tunnistasid uuringus osalenutest väga vähesed ehk 1%, samuti on harva (2-3%) saanud osalejad dopingupakkumisi. Samas teab mõnda teist sportlast, kes on viimase nelja aasta jooksul kasutanud sportliku soorituse parandamiseks teadlikult dopingut, kuid ei ole sellega seni vahele jäänud, kokku 7% vastanutest. Keelatud ainete ja meetodite kasutamist peetakse enam levinuks enda vahetust lähedusest kaugemal. Uuringus osalenud tugipersonalist ei olnud endi sõnul keegi teadlikult kaasa aidanud sportlase keelatud ainete või meetodite kasutamisele. Sportlaste dopingu kasutamise ja tugipersonali dopingu kasutamisele kaasa aitamise eest karistamist peavad vajalikuks pea kõik uuringus osalenud.

Antidopingu alase koolituse on kokku läbinud pea pooled uuringus osalenud sportlastest ning veidi üle poole tugipersonalist. Uuringu tulemuste põhjal võib öelda, et koolituse läbimine mõjutab positiivselt nii teadlikkust dopingu olemusest ja selle vastastest reeglitest kui ka kasutamist puudutavaid hoiakuid.

Uuringu tulemustest ilmnes ka erinevusi dopingu teemalistes teadmistes, hoiakutes, normides ja käitumises soo, emakeele, vanuse ja spordialade põhjal. Vene emakeelega sportlased ja tugipersonal on vähem kursis dopinguvastaste reeglitega ning peavad dopingu kasutamist sagedamini õigustatuks. Positiivselt tõusid esile 25-32-aastased vastanud sportlased, kes on endi hinnangul dopingu olemuse ja selle vastaste reeglitega paremini kursis, peavad kasutamist harvem õigustatuks ning soovivad tarvitamisele kaasa aidanud tugipersonalile hetkel kehtivatest reeglitest karmimaid karistusi.

Spordialade võrdluses tõusid teiste seast läbivalt enim esile kulturism ja fitness ning jõutõstmine ja tõstmine. Nende alade esindajatest vastanud pidasid dopingu kasutamist kõige sagedamini teatud juhtudel õigustatuks ning Eestis ja välismaal enda spordialal ülekaalukalt enim levinuks. Samuti on need vastanud saanud eri perioodidel Eestis ise enim dopingu pakkumisi ning teavad ka keskmisest oluliselt sagedamini Eestis mõnda teist dopingu pakkumise saanud sportlast. Lisaks teavad nad ülekaalukalt enim mõnda viimase nelja aasta jooksul dopingut kasutanud sportlast, kes pole sellega vahele jäänud.