90-aastaselt suri Eesti spordi suurkuju Arne Kivistik

Toimetas Karl Juhkami
Copy
Leinaküünlad.
Leinaküünlad. Foto: Madis Veltman

Eesti orienteerumisliit andis teada, et lahkunud on spordipedagoog, tulihingeline orienteerumis- ja suusaspordi arendaja Arne Kivistik (01.12.1933 – 21.12.2023).

Arne Kivistik sündis 01. detsembril 1933 Läänemaal ning eluring tõi ta Läänemaale lõpuks ka tagasi.

Kivistik oli tunnustatud orienteerumise ja suusatamise pedagoog ja sporditegelane. Pärast Tartu Ülikooli lõpetamist töötas ta 42 aastat ülikooli suusaspordikateedri vanemlaborandi, õppejõu, dotsendi ning kateedrijuhatajana. Kivistik kaitses pedagoogikakandidaadi väitekirja 1973. aastal ja oli aastast 2007 Tartu Ülikooli emeriitdotsent.

Arne Kivistik.
Arne Kivistik. Foto: Eesti Orienteerumisliit

Kivistik on kirjutanud üle 20 raamatu ja brošüüri orienteerumis- ja suusaspordist, lisaks ligi 100 artiklit ajakirjandusele, andnud välja 80 orienteerumis-, matka- ja koolikaarti, valmistanud 10 spordi- ja maastikualast videofilmi.

Tuhanded matkajad ja suusatajad Tartu, Elva, Otepää, Kääriku ümbruses ja Läänemaal liiguvad Kivistiku jalajälgedes, sest neisse paigusse on ta rajanud üle kümne märgistatud suusaraja, orienteerumise püsiraja ning loodusväärtuste raja.

Kivistik on olnud tegev Eesti Orienteerumisföderatsiooni presiidiumis, ta oli Tartu orienteerumisneljapäevakute algataja (1966), Eesti ja NLiidu esimese orienteerumise mitmepäevajooksu korraldaja (1967), ning olnud Tartu suusamaratoni korraldajaid. Tegutsenud peakohtunikuna, pearajameistrina ja inspektorina N Liidu ja Eesti meistrivõistlustel.

Kivistik oli üks orienteerujate Tartu-Tallinn mõõduvõtmiste algataja, mis ergutas orienteerumiselu mõlemas linnas. Igasuguse spordiharrastuse, sealhulgas eriti orienteerumise propageerijana saavutas ta muuhulgas selle, et Kääriku metsadesse jõudis kaardiga liikuma isegi ülikooli dekaan, teistest professoritest ja töötajatest rääkimata.

Kivistik tegeles kogu oma elu jooksul aktiivselt ka fotograafiaga, mille tulemusena tekkis ainulaadne spordifotode kogu, milles on ligi 10000 fotot mh TÜ suusaspordikateedri, suusa- ja orienteerumisspordi ajaloost.

«Aitäh, Arne, Sinu hindamatu panuse eest! Tänu sinu tegevusele on Eesti orienteerujad täna ülemaailmse orienteerumiselu eestvedajate hulgas ja kannavad edasi leeki, mille sa oled süüdata aidanud,» kulges orienteerumisliidu järelhüüe, kus nad avaldasid sügavat kaastunnet ka kõikidele lähedastele ja kaasteelistele.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles