Tai ja Brasiilia on talimängude medaliriigid. Õnn või uus reaalsus?

Karl Mihkel Eller
Copy
Tai bobisõitja Agnese Campeol tõi sel nädalal Lõuna-Koreas Gangwonis lõppenud noorte taliolümpialt oma riigile esimese medali. Sääraste komeetide läbilöök täiskasvanute seas on aga keeruline.

 
Tai bobisõitja Agnese Campeol tõi sel nädalal Lõuna-Koreas Gangwonis lõppenud noorte taliolümpialt oma riigile esimese medali. Sääraste komeetide läbilöök täiskasvanute seas on aga keeruline.  Foto: JUNG YEON-JE/AFP/Scanpix

Lõuna-Koreas Gangwonis lõppenud neljandatel noorte taliolümpiamängudel tuli juurde viis uut medaliriiki, nende seas ka talialade mõttes eksootilised Tai, Tuneesia ja Brasiilia. Kas mittetraditsioonilised talispordiriigid on tulnud, et jääda, või on tegemist üksiküritajatega?

Kaks nädalat kestnud noorte taliolümpial oli esindatud 70 riiki kokku 1900 sportlasega. Eesti 24-liikmeline noortekoondis medalirõõmu maitsta ei saanud (vt lisalugu), kuid poodiumile astusid kokku 32 riigi sportlased. Kokku võitis oma esimese noorte taliolümpia medali viis riiki: Brasiilia, Taani, Tai, Tuneesia ja Türgi. Nende riikide esindajatest sai ainsana kaela kuldmedali 16-aastane taanlanna Maja Voigt, kes võidutses naiste ühebobil. Kuigi ka Taani pole ajalooliselt eriline talispordimaa, võideti lõppenud noorte taliolümpialt tervelt neli medalit.

Skandinaavia riigist suurema üllatuse pakkus Voigti järel 0,86-sekundilise kaotusega teiseks tulnud bobisõitja. See oli 17-aastane Tai esindaja Agnese Campeol, kes tõi oma koondisele läbi aegade esimese noorte taliolümpia medali. Kui näiteks Taani ainus täiskasvanute taliolümpiamängude medal pärineb 1998. aasta Nagano mängudelt, kui hõbedale tuli nende kurlingunaiskond, siis Tais loodi sealne suusa- ja lumelaualiit alles 2016. aastal. Tinglikult võib seda organisatsiooni nimetada Tai talialade katusorganisatsiooniks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles