Eesti sport jääb muust maailmast maha. «See on tagajärg.»

Eesti sportlastel jääb sageli üle ainult teiste tagaajamine. Pilt on novembris peetud jalgpalli EM-valikmängust Eesti – Austria, mille Eesti kaotas 0:2. Foto: Tairo Lutter

Spordiarst Gunnar Männik avaldas 23. jaanuari Postimehes arvamusloo «Neil põhjustel jääb Eesti tippsport muust maailmast maha», tuues esile neli peamist seda põhjustavat tegurit. Kas meil üldse on rohtu oma spordi olukorra parandamiseks?

Männik lõpetas kirjutise kokkuvõttega oma mõtetest ja nägemusest. Kui ei arvestata sporditeaduse, -meditsiini ja -psühholoogia tähtsust ning kui treenerid pole piisavalt haritud, olemegi seisus, kus ülejäänud riikidega pole mitte ainult keeruline sammu pidada või järele jõuda, vaid vahe kipub ainult kärisema. Ühel hetkel tähendaks see mitte enam tipp-, vaid pelgalt harrastussporti.

Postimees vestles Männiku esitatud mõtetest Tallinna Kalevi meeskonna NSV Liidu meistriks viinud korvpallitreeneri Jaak Salumetsa ja kergejõustikutreener Jaanus Kriiskiga, kelle õpilased on aastakümnete jooksul püstitanud 19 Eesti täiskasvanute rekordit. Mõlemad ütlesid, et Männik osutab õigetele asjadele.

Salumets saab kohe tuua paralleeli oma tööst.