/nginx/o/2011/06/01/606586t1hfd1b.jpg)
/nginx/o/2012/04/03/1039182t1hb11b.jpg)
Euroliiga ja Ühisliiga korraldajate tüli võib Venemaalt alguse saanud sarja välja suretada.
Kalev/Cramo ja naabrite tipud sihivad ohus olevat liigat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas Ühisliiga kasvab kogu hooaega katvaks põhisarjaks? Millisel kujul jätkab Balti Liiga? Kas mõni Eesti klubi liitub eurosarjaga? Need on kolm peamist järgmist korvpallihooaega puudutavad küsimust. Vastuseid neile aga pole.
Kalev/Cramo peatreener Aivar Kuusmaa rääkis pärast Balti liiga veerandfinaali otsustavas kohtumises Riia VEFilt saadud kaotust, et tuleval hooajal on meeskonna peamine eesmärk hea esinemine Ühisliigas ja eurosarjas ning nende kõrvalt ei jõu nad ilmselt enam Balti liigas osaleda.
«Praeguse seisuga on tegemist mitteametliku liigaga ja ma ei näe ühtegi põhjust, miks peaksime soovima sõita mitu korda hooaja jooksul Leedusse, et lisaks vastastele võidelda ka sealsete vilemeestega,» mõtiskles Kuusmaa. «Senisel kujul on Balti liiga oma aja ära elanud ja sellest võiks saada sari, kus mängivad Rakvere ja Rapla sugused meeskonnad.»
Ühisliiga osalejad ebaselged
Kuusmaa mõttekäik võib olla õige, kuid pole teada, kas ja millisel kujul Ühisliiga uuel hooajal toimub. Kalevi mänedžer Kaarel Sibul kinnitas, et sarjas osalemiseks jaguks jõudu, kui jätkataks tänavuse süsteemi järgi.
«Kui liiga muutub aga Venemaa lahtisteks meistrivõistlusteks, ei suudaks me rahalise toeta kaasa mängida,» tõdes ta. «Seni pole järgmise hooaja suhtes otsuseid tehtud, kuid usutavasti saab enne tänavusi otsustavaid mänge kõik paika.»
Ühisliiga suurim probleem pole siiski kalevlaste rahaline võimekus, vaid see, millised meeskonnad saavad seal osaleda. Seni Euroopa korvpalli valitsenud Euroliiga korraldajad näevad Ühisliigas konkurenti ja soovivad kehtestada süsteemi, mis muudaks kahes liigas pallimise võimatuks. Täpsemalt tähendab see seda, et ULEB seab oma sarjades osalejatele tingimuse, mis lubab klubidel mängida veel vaid oma riigi meistrivõistlustel.
Euroopa ühe parima meeskonna CSKA jaoks ei muuda see midagi, ent näiteks Kaunase Žalgiris, Vilniuse Lietuvos Rytas ja Riia VEF peaksid valima, kas nad osalevad Euroliigas või Ühisliigas. Nende meeskondade lahkudes poleks aga Ühisliigal enam senist väärtust.
Vähemalt esialgu mõtlevad aga kõik Ühisliigas osalenud tiimid jätkamisele. Näiteks VEFi peadirektor Edgars Janups rääkis alles mõni päev tagasi Ühisliiga kodulehele antud intervjuus, et VEF sooviks 18 osalejaga täisväärtuslikku liigat, kus mängitakse kaks ringi ja korralikud play-off-seeriad kuni tiitli võitja selgitamiseni välja. Uuele hooajale mõtlevad ka Tšehhi ja Poola klubid.
Kalev tahab eurosarja
Kui aga Ühisliiga mängitakse ikkagi nurka, võib see suurendada omakorda Balti liiga väärtust. ULEB on kuluaarivestlustes ilmutanud valmidust teha regionaalsetele liigadele erandeid. See tähendaks näiteks Balkani riike siduva Aadria liiga ja Balti liiga säilimist ja ilmselt ka Leedu ja Läti tippklubide põhiturniirile naasmist.
«Aadria liiga on ULEBi liige ja selle kaudu on võimalik pääseda eurosarjadesse. Ka meil on räägitud sarnasest võimalusest. Kui see muutub ka tegelikult aktuaalseks, oleme valmis Balti liigaga ULEBisse astuma,» rääkis Loide.
Kui aga kolm tänavu vaid kohamängudel osalevat klubi naasevad Balti liiga põhiturniirile, peavad tagumised meeskonnad kolima madalamasse divisjoni. Ilmselt hävitaks see ka tänavu teises divisjonis hõbemedalini jõudnud Rakvere Tarva niigi õrnad võimalused tõusta eliitseltskonda.
Olenemata Ühisliiga ja Balti liiga ümber valitsevast segadusest, on Kalev võtnud nõuks osaleda tuleval hooajal eurosarjas. Kuna Eesti klubidel on seni olematu reiting, tuleb neil alustada kõige madalamalt ehk EuroChallenge’i sarjast.