Anna Levandi: praegu toimuv ei mahu mulle pähe

Anna Levandi. Foto: Liis Treimann

Endised õpilased ja lapsevanemad süüdistavad tuntud iluuisutreenerit Anna Levandit vaimses ja füüsilises väärkohtlemises. Enda avalduses ütles Levandi, et on väga emotsionaalne ja et teekond spordimaailma tippu ei olegi kerge. Samas avaldas ta Eva-Lotta Kiibuse kirja, millest tuleb väja, et tema teed iluuisutajaga läksid lahku sõbralikult. 

Avaldame Anna Levandi postituse muutmata kujul.

Hea spordirahvas, hea iluuisutamise kogukond, kallid sõbrad!

Täna on «Pealtnägijas» minu elu kõige raskem intervjuu. Kallid õpilased, kui ma olen treeneritööd tehes mõjunud liiga karmina või hullem veel – olete pidanud minu sõnu pahatahtlikkuseks, siis mul on selle pärast väga kahju. Kogu südamest. Ma ei ole kunagi teist kellelegi halba soovinud.

Praegu toimuv on minu jaoks väga suur šokk. Mõned minu endised õpilased ja lapsevanemad on minu vastu esitanud igasuguseid süüdistusi. Olin kuni praeguseni uskunud meie koostöö ajal öeldud häid sõnu, jagatud tunnustust, koostööd kiitvaid postitusi ja tundnud rõõmu saavutustest ja minuga jagatud tänust.

Ma armastan oma tööd. Ma armastan iluuisutamist ja kõiki oma õpilasi, nii neid, kes täna jääl, kui ka neid, kes on minuga koos jääl olnud.

Olen teinud ja teen sportlaste heaks kõik endast oleneva. Sellel teel tuleb ette ka emotsioone, sest olen otsekohene ja aus, kuid mitte iialgi pahatahtlik. Ma ei ole kunagi kellelegi tahtnud haiget teha. Ma ei ole veatu, aga suurem osa süüdistustest on lihtsalt laim – seetõttu ma ei hakka neid siin ükshaaval ümber lükkama. Olen käinud uisuliidu juhatuses, et ümber lükata valed ning selgitada tippsportlase treeningprotsessi.

Tippsport on inimvõimete piire kompav pingutus, mis on nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt erakordselt raske. Tiimis, kuhu kuuluvad sportlane, treener ja lapsevanem, tekib mõnikord erimeelsusi. Neist saadakse üle, sest kõik liiguvad koos kokkulepitud eesmärkide suunas.

Olen olemuselt kirglik ja saavutustele orienteeritud ning kindlasti ka väga emotsionaalne. Kui ette on võetud selge siht tippu, siis ei saa leppida keskpärasusega. Teekond spordimaailma tippu ei saa olla nagu kerge piruett kesklinna uisupargis. See on meeletu töö ja eneseohverdamine, millega käivad paraku kaasas kannatused, tagasilöögid, higi, valu ja pisarad. Ohverdama on pidanud seejuures kõik – sportlased, treenerid, meie perekonnad ja lähedased.

Mõnikord tuleb pingutusest, väsimusest või emotsioonidest tulenevalt ette ka vigu. Palun siiralt vabandust kõigi haavumiste ja solvumiste pärast, mida keegi minuga seostab ning püüan neist vigadest õppida.

Lõpetuseks lisan siia ühe kirja, mida olen pidanud enda jaoks kalliks. Selle kirja saatis mulle kaks aastat tagasi Eva-Lotta, kui ta oli otsustanud jätkata treeninguid Hollandis. Meie teed läksid lahku sõbralikult, üksteist toetades. Praegu toimuv ei mahu mulle pähe.

Anna