Paljud suusatajad näevad sombusel teisipäeva pärast­lõunal Nõmme spordikeskuses vaeva, et libedast parklast suusad-kepid kaenlas lumeni kõndida ja siis rajale tuhiseda. Saabub sponsorite logosid täis mikrobuss, mille roolist hüppab välja Tõnu Pääsuke. Kindlal sammul astub ta läbi parkla ja sõnab: «Rajatraktor karestas siin paar päeva tagasi kõnniteed, seal on nüüd lausa lust kõndida.»

Ei kulu palju aega, kui kohale hakkavad jõudma Tõnu ja tema abikaasa Aita Pääsukese õpilased. Esmalt nooremad, 6–11-aastased, ja siis vanemad. «Eks igaüks tuleb, millal saab. Tunniplaanid on erinevad. Mul on aastatega tekkinud arusaam, et nädala esimeses pooles nõutakse neilt koolis rohkem, siis jõutakse trenni hiljem, mida nädala lõpu poole, seda varem tullakse.»

Aita ja Tõnu Pääsuke said tuttavaks 1970ndatel Tallinna Pedagoogikaülikoolis kehakultuuriteaduskonnas. «Ma mõtlesin, et ükskõik mis, aga ainult mitte suusatreeneriks. Siis tuli Tõnu ja ütles, et mind määrati suusatamise peale. Ja siin me nüüd siis oleme,» meenutas Aita, kes sõudis Tõnuga abieluranda 54 aastat tagasi.