Pipragaasiga Prantsusmaa getos: paljaks varastatud Eesti naine ei jätnud jonni

Postimees Sport
Copy
Keity Meier treeningul.
Keity Meier treeningul. Foto: Meriliis Meier

Eesti mototriali sõitja Keity Meier langes Prantsusmaal varguse ohvriks. Kuigi tal õnnestus varastele jälile jõuda, ei soostunud kohalik politsei teda aitama.

Meier oli koos sõbrannaga parasjagu teel Hispaaniasse, kuid tegi peatuse Prantsusmaa linna Valence’i lähistel, et ööseks sõba silmale saada ja hommikul teekonda jätkata.

Paraku selgus sõbrapäeva hommikul, et keegi on nad paljaks varastanud. Meier hinnangul langes pättide saagiks umbes 10 000 euro väärtuses sularaha ja asju.

«Jäime ilma kahest arvutist, Fujifilm kaamerast, GoProst koos kõigi tarvikutega, kahest objektiivist, välgust, sularahast, Polar käekellast ja vööst, minu lemmikpükstest, mõnest trussikust, Anker kõlarist, hindamatu sisuga kõvakettast, närvirakkudest, rahakotist koos kõigi võimalike dokumentidega,» loetles Meier ning lisas, et see nimekiri pole lõplik, sest varastati ka väiksemaid asju.

Meier pöördus politsei poole ning tegi varguse kohta avalduse, kuid jaoskonnast öeldi, et nemad ei saa rohkem midagi teha. Talle anti mõista, et kui Prantsusmaal kord juba midagi varastatakse, siis neid asju enam kätte ei saa.

Nutitelefoni abiga õnnestus Meieril tuvastada, et tema varastatud asjad on vahepeal jõudnud Marseille’ise. Euroopa kuritegevuse edetabelis asub see Lõuna-Prantsusmaa linn suisa teisel kohal.

See Meierit ei heidutanud ning ta võttis ette poolteist tundi kestnud teekonna ning seisis peagi varastega silmitsi.

«Lähenesin parklale ja jätsin auto seisma. Nägin juba eemalt mingit mustlaslaagrit ja seal oli vähemalt kaks perekonda, sada last ja kolm mafiosniku välimusega mustlastüüpi. Kui ma autost välja astusin, kohtusid meie pilgud kohe. Sain aru, et nad tundsid ära mu kaubiku, mida nad öösel olid külastanud. Võtsin suuna nende poole, astusin üle prügimägede Mount Everesti ja ütlesin «Bonjour! Give my stuff back!». Nad keerutasid silmi, ei saanud aru ühestki rahvusvahelisest väljendist. Läksin nende laagrisse, arvuti asukoha raadius muutus aina täpsemaks. Polnud kahtlustki, et minu kraam on seal,» kirjeldas ta sündmuste käiku.

Kuna Google’i tõlkemasina abil peetud vestlus ei viinud kuhugi, võttis Meier taskust välja pipragaasi. Ta nõudis häälekalt oma asju tagasi, kuid kohalikud ei kavatsenudki tema nõudmisele reageerida. Seejärel kutsus eestlanna kohale politsei, kes saabus poole tunni pärast. Paraku polnud neist abi, sest korrakaitsjate sõnul polnud neil juriidilist õigust autot läbi otsida.

«Ma seisin oma koti kõrval. Olin nii lähedal, samas ka nii kaugel. Mitte keegi mitte midagi teha ei saa. Süsteem lööb endale ja mulle jalaga perse. Politsei soovitas meil sealt koheselt lahkuda, kui hoolime oma elust, sest see pidavat olema Marseille’ kõige ohtlikum kant,» lausus Meier.

Pikemalt ja detailsemalt on võimalik Meieri lugu lugeda tema Facebooki postitusest.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles