VILLE ARIKE ⟩ Jürgensi – Häberli näitel toob täielikus umbkaitses istumine ikka ja jälle pingeid

Eestlasi võis kaitsetööd tegemas olla palju, aga poolakad leidsid ikkagi viiel korral võimaluse lüüa värav. Foto: Aleksandra Szmigiel/REUTERS/Scanpix

Eesti jalgpallikoondise neljapäevane mäng Poolaga oli kole. Mitte ainult tulemuse 1:5, vaid ka mängupildi poolest. Vajusime nii sügavale kaitsesse, et ka vastase rünnaku tõrjumisel polnud väga kuhugi ettepoole minna. Tekkinud frustratsiooni valas pärast lõpuvilet välja ründaja Oliver Jürgens.

Jah, võib ju viidata juba 27. minutil saadud punasele kaardile, aga ega mängupilt enne selle saamist, mil olime väljakul veel üheteistkümnekesi, erinenud. Kõikjal rõhutakse faktile, et 18 minutiga polnud meie koondislased suutnud anda kümmet kohale jõudnud söötugi.

Enne, kui minna Jürgensi öeldu juurde, võib meenutada, et viimase kolme aasta jooksul on Eesti jalgpallis koondiste tasemel olnud veel mitu teravamat vastasseisu mängija(te) ja treeneri vahel. Ning nende kõigi ühine nimetaja on täielikus umbkaitses istumine.