Eesti esinumber: peatreener on püüdnud hakkama saada kõigiga, kes tahavad vehelda
/nginx/o/2020/01/06/12853267t1h10eb.jpg)
26. märts 2024, 10:30
/nginx/o/2024/03/26/15966807t1h66f7.jpg)
Lõplikult Pariisi viimase võistkondliku olümpiapileti saatuse otsustanud Hiina MK-etapilt naasnud epeevehkleja Nelli Differt tõdes, et tulemus peegeldas praegust reaalset seisu.
Nanjingi võistlusel vajasime juba eos väikest imet. Eesti, koosseisus Differt, Julia Beljajeva, Irina Embrich ja Kristina Kuusk, pidanuks võitma ja lootma ukrainlannade ebaõnnele. Asjad said aga kiiresti klaariks, sest meie kvartett kaotas kohe avamatši Ungarile.
«Ungarlannad olid selle olümpiatsükli EMi teised. Kindlasti pole tegemist nõrkade tüdrukutega,» analüüsis Differt teisipäeva esimesel tunnil, peaaegu ööpäeva pikkuse reisi järel Postimehele. «Oli mõlemapoolsete võimalustega matš. Kahjuks lõppes meie jaoks kaotusega.»
Ta kinnitas, et turniiri eel loodeti veel õhku jäänud pisikesele võimalusele. Masti maha ei lastud. Aga sellega võis ka rajal veidi närvilisust tekkida.
«Kõik teadsid, et nii palju on kaalul. Eks see mõjutab väga palju. Kui pinge on suurem, kipub ka vigu rohkem tekkima,» tõdes maailma edetabeli 11. epeenaine.
Samas ei kaotatud olümpiapiletit pühapäeval Hiinas. Kogu kvalifikatsiooniperioodi peale võideti üks MK-etapp, ülejäänutel ei jõutud kaheksa parema sekka.
«Olümpiale ongi võistkonnaga väga raske saada. Lisaks oli meil pärast Tokyo olümpiat kolm, mitte neli aastat. Eelmise hooajaga kaotasime väga palju edetabelikohti. Käisime rajal pooliku võistkonnaga. Oli vigastusi, aga ka muudel põhjuselt loobujaid,» otsis Differt põhjuseid.
«Loomulikult on pettumus. Samas kõik olid realistid. Meil oli ka eelmistel võistlustel võimalus. Me ei saa öelda, et asi jäi ainult selle ühe võistluse taha. Pigem läks kehvasti kogu tsükkel.»
Meie praeguse esinumbri seis on kaasvõitlejatest parim. Ta teenis juba varem individuaalse olümpiapääsme. Lisaks säilib Differtil väga vajalik Eesti Olümpiakomitee B-kategooria toetus, millest teised 1. aprilli seisuga ilma jäävad. Samas ootab veel juunis ees EM.
«Eks igaüks peab ise otsustama, mina ei saa kõigi eest rääkida. Aga arvan, et EM on ikka kõigil sihikule võetud,» arutles Differt. «See on võimalus näidata, et Eesti vehklemise tase on parem kui see üheksas koht.»
Lähiajal ootavad alaliidus ees tähtsad arutelud. Kas minna hooaja lõpuni sama peatreeneri ehk 2009. aastast ametis oleva Kaido Kaabermaga? Soovib ta üldse jätkata?
«Ma pole nõus lausega, et võidab sportlane, aga kaotab treener. Meie ju vehklesime rajal. Arvan, et peatreenerit ei tasu selles küll süüdistada,» püsis Differti sõnul naiskond Kaaberma taga.
«Pigem on tema kõik kolm hooaega pärast Tokyo olümpiat püüdnud kõigi nendega, kes on tahtnud vehelda, hakkama saada.»
Differti juhendaja Helen Nelis-Naukas lisas kõrvalt, viidates ilmselt Katrina Lehisele: «Ja ka nendega, kes ei tahtnud vehelda, on kutsunud koondisesse...»
«Arvan, et pigem, kas Kaido tahab jätkata, on tema enda otsus,» lõpetas Differt.
Postimees küsis kommentaari ka Kaabermalt, ent ta ütles, et räägib vaid ühe ajakirjanikuga, sest ei tea, mis toonis temast kirjutatakse.