Saada vihje

Eesti tippsuusataja süüdistab koduseid konkurente pettuses (2)

Copy
Martin Himma
Martin Himma Foto: KIMMO BRANDT / EPA / SCANPIX

Reedel selgitati Tehvandil murdmaasuusatamise Eesti meistrid klassikatehnika paarissprindis. Teise koha saanud Martin Himma oli võistluse järel pettunud. Aga otseselt mitte tulemuses.

Karupesa Teami esindanud Himma jäi koos Chris Marcus Krahviga alla spordiklubi CFC duole Olle Ilmar Jaama – Henri Roos. Kolmandad olid suusaklubi Jõulu mehed Anders Veerpalu ja Andrus Veerpalu.

«Kogusin mõtteid. Mõtlesin, et ma ei räägi kohe. Söön ära, siis on äkki energiat rohkem. Tuju on parem. Ja siis vaatan, kas tahan sama juttu rääkida,» keris Himma oma YouTube'i kanalil ajaratast eelmisesse reedesse.

«Ja tahan!» jätkas ta uues videolõigus. «Ette pean kaks asja ütlema. Arvan, et tulemus ei oleks sellest muutunud. Teiseks, jah, ma olen halb kaotaja. Arvan, et see käib sportlase juurde. Ilmselgelt, kui ma kaotan, jäävad asjad kripeldama.»

Aga nüüd asja juurde. Himma leiab, et tema konkurendid rikkusid reegleid.

«Esimesel ringil läksin esimesena. Chris tuli väga hästi. Siis läksin laskumisse, rajas sees. Seal ei libisenud nii hästi. Rajast väljast tulid mööda. Okei, sain aru. Aga siis tuli üks kurv, kus me enne Markoga (Marko Kilp – J. J.) rääkisime, et huvitav, kas seal hakatakse uisku ka lükkama. Ma naersin – raudselt! Aga samas nagu väga ei uskunud,» jutustas suusamees.

«Aga siis jõuame sinna. Ma olen rajas. Ja-jah... Kõige ees Henri Roos, järgmisena Raido Ränkel. Ja ilusti lükkavad uisku. Kaks klassikarada on olemas. Nemad on klassikaradade vasakul pool ja lükkavad uisku.»

Himmal on osaliselt ka videotõestus. Lisaks räägib ta reeglid lahti:

«See võistlus toimus klassikalises stiilis. Ehk igasugune uisusammu tegemine – mõlema jalaga kõrvale tõukamine – pole lubatud. On kaks kohta, kus pool-uisu-sõitmine on lubatud. Ehk siis üks jalg sõidab otse ja teisega lükkad. See on lubatud siis, kui vahetad rada, või kui on piisavalt järsk kurv, et sinna pole tehtud klassikarada. See konkreetne kurv, millest räägin – seal oli kaks klassikajälge. Ehk uisu lükkamine polnud lubatud.

Olukorras, kus lipe on rajast väljas parem, on sportlase enda ülesanne hoida jalad koos. Ehk siis kuidagi õrnalt hüpates. Või peaasi, et sportlane hoiaks jalgu paralleelselt, nagu oleks rajas.»

Himma lisas Johannes Høsflot Klæbo tehnika näitel: «Ma ei taha sellest teha suuremat asja, kui ta on. Tegelikult see pole nii hull. Aga minu arust on see huvitav, et klassikas on selline variant ja palju halli ala.»

Kokkuvõttes oli Eesti üks paremaid murdmaamehi siiski kuri. «See pole aus. See pole spordimehelik. Ma olin enne väga kettas. See, mis ma praegu räägin, on okei. Ära kasutada, et Eestis pole ressurssi... Pärast rääkisin korraldajatega ka. Saan jumala hästi aru, et meil pole rajal igale poole inimest panna, kes jälgiks. See võiks kuidagi enda südametunnistusele jääda, et sa ei tee sellist asja.»

Himma tõdes, et see polnud esimene kord. Näiteks Haanja klassikatehnika maratonist on videojäädvustus, kus Marko Kilp uisku sõidab. «Video on olemas, aga keegi teda maha ei võta,» sõnas sealgi teisena lõpetanud Himma.

«Jääb kripeldama. Aga mis seal ikka. Lõpuks ei muutu sellest väga midagi, kas olen eestikate teates hõbe või kuld,» lõpetas ta.

Vaata videost juba täpsemalt (alates 7.47):

Tagasi üles