Mis peaks juhtuma, et 40 täisjõus naist ja meest tõmbaksid selga ühesugused särgid ja alustaksid 11-tunnist bussireisi Tallinnast Kaunasesse? Lihtne vastus on arulage armastus korvpalli vastu, mis viib Žalgirise areenile vaatama, kuidas koduklubi mängib Baskoniaga.
Tegelikkus on märksa keerulisem. Kõik saab alguse Tallinnas Hiiu BBQ Pubis koos käivast seltskonnast. Pealtnäha unisevõitu äärelinna puhvetis käib koos omamoodi läbilõige Eesti ühiskonnast – tänavakivipanijad, ministeeriumi kõrge ametnik, ainulaadne katusespetsialist, batuudikeskuses mudilaste kantseldaja, Soome vetelpäästeeksamiks valmistuja, edukad ärimehed nii Eestis kui ka Norras, kuldsete kätega töömehed, aga ka salapärastes ametites olijad, rääkimata üliõpilastest ja puhuti ka riigikogu liikmetest. Nimed, ametid ja tiitlid polegi olulised, sest kodupuhvetis on kõik võrdsed. Ja arvukatel ekraanidel ei mängi teps mitte jalgpall, nagu pea kõigis pealinna n-ö spordipubides, vaid võimalusel (ja seda võimalust jagub) ikka ja alati korvpall.