Saada vihje

Maailma kergejõustikutipud tulevad taas Jõhvi

Copy
2023. aasta maailma kõige parem kettaheitetulemus, sloveen Kristjan Čehi heidetud 71.86 sündis just Jõhvi staadionil.
2023. aasta maailma kõige parem kettaheitetulemus, sloveen Kristjan Čehi heidetud 71.86 sündis just Jõhvi staadionil. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Täpselt kuu aja pärast, 23. mail, toimub Jõhvis Heino Lipu staadionil kõrgetasemeline rahvusvaheline kergejõustikuõhtu, kus osalevad Eesti parimate kergejõustiklaste kõrval mitmed maailma tippatleedid.

Ida-Virumaa parimal staadionil 23. mail toimuv Jõhvi kergejõustikuõhtu, koos Heino Lipu mälestusvõistlustega, kuulub teist aastat järjest ülemaailmsesse võistlussarja World Athletics Continental Tour, millel osalemine annab sportlastele hinnalisi reitingupunkte pääsuks rahvusvahelistele tiitlivõistlustele. Eesti kõige kõrgema tasemega kergejõustikuvõistlus võib mitmete osalejate jaoks osutuda hüppelauaks nii juunikuus Roomas toimuvatele Euroopa meistrivõistlustele kui ka augustikuus algavatele Pariisi olümpiamängude kergejõustikuvõistlustele pääsuks.

Möödunud aastal esmakordselt sellises formadis toimunud jõuproovil osalesid 24 riigi kergejõustiklased ja sündis hulgaliselt suurepäraseid tulemusi. Kettaheites püstitas Kristjan Čeh Sloveenia rekordi 71 meetri ja 86 sentimeetriga, edestades rootslasest olümpiavõitjat Daniel Stahli (71.45) vaid 31 sentimeetriga. Jõhvi on ainuke võistlus maailmas kus kahel mehel on õnnestunud samal jõuproovil heita ketas üle 71 meetri. Čehi tulemus jäigi 2023. aastal maailma pikimaks kettakaareks. Jõhvis sündis ka Eesti rekord (10,18) 100 meetri jooksus, mille püstitas Karl Erik Nazarov, ületades senise kiireima aja ühe sajandiksekundiga. Kokku sündis Jõhvis tervelt 14 Heino Lipu staadioni rekordit.

Jõhvi kergejõustikuõhtu peakorraldaja Mati Lilliallik annab kuu aja pärast toimuva jõuproovi eel mõista, et ka tänavune võistlus tuleb eelmise aasta vääriline. «Kuna Jõhvi võistlus õnnestus rahvusvahelisse kalendrisse saada väga heale ajale, kus saab täita veel nii Euroopa meistrivõistluste kui olümpiamängude norme ning koguda magusaid reitingupunkte, on võistluse vastu üsna suur huvi.

Meie peamine soov on aidata eelkõige Eesti sportlastel heas konkurentsis ja kodupubliku toel püüda võimalikult häid tulemusi, mis aitaksid kaasa tiitlivõistluste koondisse pääsemisele. Võistlusprogramm ongi suures osas koostatud lähtuvalt sellest,» lausus Lilliallik pressiteate vahendusel.

Korraldajad loodavad Eesti kergejõustiku tippudest näha Jõhvis võistlemas sprinterid Karl Erik Nazarovit, Henri Saia, Õilme Võrot, Ann Marii Kivikast, Miia Otti ja teatenaiskonda, samuti tõkkejooksjaid Diana Suumanni, Kreete Verlinit, Anna Maria Millendit ning Keiso Pedriksit, kõrgushüppajaid Elisabeth Pihelat, Karmen Bruusi ja Valeria Smirnovat, vasaraheitjaid Adam Kellyt, Kati Ojalood ja Anna Maria Orelit, kaugushüppajaid Liisa-Maria Lustit ja Hans-Christian Hausenbergi, keskmaajooksjaid Uku Renek Kronbergsi, Deniss Salmijanovit ja Helin Meierit, kuulitõukajat Jander Heili, kettaheitjat Priidu Niitu.

«Usun, et enamik nimetatuist on terved, Jõhvis kohal ja heas vormis. Korraldajad annavad endast parima, et võistluspäeval oleksid head ilmastikuolud ning täismaja omasid toetamas,» on võistlusõhtu korraldaja optimistlik.

Publiku üheks tõmbenumbriks kujuneb eeldatavalt taas meeste kettaheide, sest Jõhvis osalemise on kinnitanud olümpiavõitja ja maailmameister Daniel Stahl Rootsist ning eksmaailmameister Kristjan Čeh Sloveeniast. «Ei saa välistada võimalust, et teiste staaridega liitub ka äsja maailmarekordi (74.35) püstitanud leedulane Mykolas Alekna. Kuna eelmisel aastal tehti Jõhvis hooaja parim tulemus, siis on siinne võistluspaik kettameeste seas legendaarne. Ootused on mõistagi kõrged ja välistada ei saa ühtegi stsenaariumit, ka mitte maailmarekordit,» jätab Lilliallik kergejõustikusõpradele unistamisruumi.

Jõhvi kergejõustikuõhtu stardinimekiri selgub 17. mail pärast eelregistreerimise tähtaja saabumist.

Tagasi üles