Anna Levandi: kui pedagoogide tööd ei austata, pole meil varsti enam treenereid ega õpetajaid

Anna Levandi ja tema poeg Arlet. Foto: Tairo Lutter

Eesti Uisuliit otsustas erinevates rikkumistes süüdistatud Anna Levandile teha hoiatuse. Kogenud treener esitas seejärel oma nägemuse.

Avaldame Levandi sotsiaalmeediapostituse täispikkuses:

«Head Eesti inimesed, minu kallis spordipere, armsad sõbrad!

Olen pikalt ja põhjalikult tegelenud endasse vaatamisega oodates uisuliidu otsust. Tunnen, et olen andnud uisutamisele endast kõik, oma aja, professionaalsed nõuanded, kogemused, innustuse, energia, ja mis kõige tähtsam – armastuse. Kui uisutamine on sinu elu, siis tuleb elus ette ka vigu.

Konflikte tuleb vältida, kuid sama tähtis on neid kohe mõistlikult lahendada. Erimeelsused tuleb läbi rääkida, püüda teist poolt mõista, mõnikord andeks paluda, mõnikord andeks anda ja tunda, et sulle on andestatud.

Mulle on kallis iga õpilane, kellesse olen tema sportlasteel panustanud. Mind liigutas tohutult, et nii paljud õpilased avaldasid mulle neil päevil toetust ja ütlesid, et olen neile õpetanud vajalikke asju ka inimeseks olemise kohta.

Mõned minu paljudest õpilastest ei meenuta uisutamise aega kahjuks heade tunnetega ning mul on väga kahju neist, keda on jäänud saatma trauma lapseea spordist. Sporti tuleb teha selle pärast, et see arendab, pakub positiivseid emotsioone ja rõõmu eneseületusest. Kui sport on vaid vanemate ambitsioonide täitmine, raske ja ebameeldiv kohustus, siis jäävad sellest lapse hinge haavad, millega tuleb tegeleda ka täiskasvanueas.

Saan aru, et kaks inimest võivad üht hetke väga erinevalt mäletada. Mul on siiralt ja südamest kahju, kui olen oma sõnadega kedagi haavanud. Ma kindlasti ei ole kunagi olnud pahatahtlik. Ma vabandan veel kord ja püüan oma vigadest õppida.

Spordis on tähtis teha tööd selle nimel, et sportlased, lapsevanemad ja treenerid peaksid üksteisest lugu. Igaühega tuleb tema positsioonis arvestada, teda kuulda võtta ja tunnustada. Ainult üksteisest lugu pidades on võimalik ennetada vääriti mõistmist. Möödarääkimised tuleb lahendada võimalikult kohe ja lugupidavalt.

Olen alati peamiseks pidanud teha kõik endast olenev sportlaste heaks. Praegusel ajal tundub tähtis pingutada ka treenerite ja õpetajate nimel. Pedagoogide töö väärib austust. Kui seda ei ole, siis ei ole meil varsti enam ei treenereid ega õpetajaid. Kahjuks kohtleb osa lapsevanemaid pedagooge kui ööpäev ringi valves olevaid teenindajaid, kellele võib helistada ja sõnumeid saata igal neile sobival ajal või jagada hoolimata vastava ettevalmistuse puudusest näpunäiteid, kuidas õpetaja oma tööd peaks tegema.

Sport on minu südameasi. Mitte kunagi varem poleks keegi mind uisutamise juurest eemale saanud, kuid praegu olen ma otsustanud, et vähendan oma treenerikoormust, et teha midagi olulist õpetajate, treenerite ja juhendajate heaks. 23 aasta jooksul on minu koolis kasvanud maailmatasemel treenerid, kelle võimekatesse kätesse saan oma sportlased usaldada.

Tänan teid toetuse eest, kallid praegused ja endised õpilased, head lapsevanemad ja armsad kolleegid, minu võrratu pere ja sõbrad! Soovin kõigile edu treeningutel ja võistlustel, hoian meie sportlastele alati pöialt!»