Argentina jalgpallilegendi Diego Maradona suri 2020. aasta 25. novembril, kuid tema surma tõttu on jätkuvalt käimas kohtuvaidlus. Nüüd on kaitsjad tulnud välja uue teabega ning pakuvad, et Maradona surma võisid siiski põhjustada uimastid.
Maradona surma kohta esitati uut teavet
Paar nädalat enne siitilmast lahkumist oli 60-aastane Maradona käinud ajuoperatsioonil ning viimased aastad on tema taastumise eest vastutanud kaheksa meditsiinitöötajat olnud surma põhjustamises kohtu all.
Üks neist on neurokirurg Leopoldo Luque, kelle kaitsja tellis Maradona surmajuhtumi uue uurimise. Pablo Ferrari raporti kohaselt oli Maradona kiire ja ebaregulaarne südamerütm tingitud kas loomulikest või välistest põhjustest. Tõenäoliselt narkootikumidest nagu kokaiin, mida Maradona varem kasutas.
Ferrari raport on vastuolus pärast Maradona surma läbi viidud uurimisega. Selles süüdistatakse Maradona meditsiinimeeskonda sobimatus, puudulikus ja hoolimatus käitumises ning et jalgpallitäht oli 12 tunndi enne surma piinades ja abita.
Ferrari uurimise kohaselt ei saanud südamehöired Maradonat piinata kauem kui paar minutit või kõige rohkem paar tundi. «See tähistab loos radikaalset pööret ja muudab varem väidetavalt mitu päeva kestnud südamerabanduse vaid mõneminutiliseks,» ütles kaitsja advokaat Vadim Mischanchuk. Kohtuprotsess tervishoiutöötajate kaheksa vastu algab 4. juunil.
Diego Maradona on 1986. aasta maailmameister ning esindas klubitasandil näiteks FC Barcelonat ja Napolit, kellest viimasega võitis ta kaks Itaalia meistritiitlit. Argentina eest lõi ta 91 mänguga 34 väravat.