/nginx/o/2018/05/11/7839157t1h9405.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/05/16/16076588t1hcf8b.jpg)
Teist aastat järjest Paf Eesti-Läti korvpalliliiga võitnud Ukraina klubi Prometei võib Baltimaade tolmu jalge alt pühkida. Halvema stsenaariumi järgi tõmmatakse eurosarjades mängimisele üldse joon alla ja kuni sõja lõpuni jätkatakse Ukraina liigas. Mida arvab sellest Eesti korvpalliüldsus?
Eelmisel nädalal kirjutas Läti meedia, et lõppenud ühisliiga hooaeg võis jääda Prometeile viimaseks. Läti korvpalliliigade direktor Salvis Mētra sõnas siiski Sportacentrsile, et avalikult on Ukraina klubi andnud mõista, et nemad soovivad liigas jätkata.
Ka Eesti korvpalliliidu liigade ja võistluste juht Henri Ausmaa kinnitas neljapäeval Postimehele, et teadaolevalt Prometei liigast ei lahku. «Ühtegi ametlikku infot pole Eesti või Läti alaliitu selle kohta tulnud, et asjad läheksid nii nagu meedias spekuleeritud. Hetkel jääb see kuulujuttude tasandile,» ütles ta.
/nginx/o/2020/03/20/13018452t1h4848.jpg)
Eesti-Läti ühisliiga tuleva hooaja registreerimistähtaeg kukub 1. juulil. Ausmaa sõnul on Eesti ja Läti klubide vahel endiselt kokkulepe, et kuni Venemaa jätkab sõda Ukrainas, on Prometeil võimalik huvi korral siinses liigas osaleda.
Ent mis ikkagi Prometeist saab? Ametlikes kanalites on endiselt kõrvulukustav vaikus, kuid kuluaarides sahistatakse, et 2022. aasta suvest Riias resideeriva Ukraina suurklubi omanikud tahavad projekti pausile panna.
Mullu tugevuselt teises eurosarjas ehk EuroCupis poolfinaali pääsenud Prometeil tuli tänavu seal piirduda veerandfinaaliga. Klubibosside suur eesmärk oli aga EuroCup võita ja saada seeläbi koht Euroliigas.
Kuna see plaan aga ei realiseerunud, tahetaksegi kulusid koomale tõmmata ning ilmselt jätkatakse järgmisel hooajal väiksemas mahus, olgu see siis Eesti-Läti liigas või kodumaal.
Hea proovikivi Eesti mängijatele
Kahe ühisliigas veedetud hooaja jooksul näitas Prometei selgelt musklit, kuid vaatamata tema mitu korda suuremale eelarvele suutsid Eesti klubid teda aeg-ajalt hammustada. Kalev/Cramo võttis Prometei vastu kaks võitu: ühe 2022. aasta novembris, teise tänavu jaanuaris. Platsil suutis oma paremuse Ukraina klubi vastu mullu veerandfinaalis korra maksma panna ka Viimsi, tänavu märtsis sai neilt loobumisvõidu Tartu Ülikool Maks & Moorits.
/nginx/o/2024/05/13/16070765t1h535d.jpg)
Üldiselt on Eesti klubid Prometei suhtes positiivselt meelestatud, kuigi paberi peal on tegemist selgelt parema meeskonnaga. «Eks nendega aeg-ajalt küsimus tekkis, kas nad ikka mängivad või ei mängi ja mis neil seal toimub,» viitas Pärnu Sadama klubijuht Johan Kärp tartlaste loobumisvõidule.
«Prometei oli hea ja tugev võistkond, kelle vastu oli end hea proovile panna – mida EuroCupi satsi vastu mängimine tähendab. Aga usun, et Eesti-Läti liigaga ei juhtu midagi, kas Prometei mängib või mitte.»
Tartu Ülikooli meeskonna spordidirektor Janar Talts tunnistas, et loobumisvõidust jäi neile küll halb maik suhu, kuid vimma nad ukrainlaste vastu ei pea. Ekskoondislane leidis, et Prometei mängud andsid eelkõige hea väljundi Eesti mängijatele.
«Võtame näiteks tänavuse finaali, kus Cramo Prometeile kaotas. Kregor Hermet viskas 27 punkti, see on tema jaoks suur asi. Sellise mängu võib endale uhkelt CVsse panna, sest Prometei on Euroopas tuntud suurus,» arvas Talts.
30 000-eurose palgaga mängija klass
Kalev/Cramo mänedžer Ramo Kask oli nõus, et Prometei osalemine tõstis Eesti-Läti liiga mainet, kuid nende vaatenurgast olid asjal plussid ja miinused. «EuroCupi tiimi osalemine tähendas kindlasti, et siinsele liigale vaadati teistmoodi otsa. Meie tegime tubli põhiturniiri, võitsime selle ära ja finaalis andsime neile kõva lahingu, aga karikat ikka pea kohale tõsta ei saa. Kui neid poleks sel aastal siin liigas olnud, olnuks asjad teistpidi,» selgitas Kask.
/nginx/o/2024/03/06/15930345t1hb413.jpg)
Ta jõudis jutuga Eesti-Liiga otsustava mängu juurde: «Finaal oli punkt-punktis mäng, aga kui vastas on mängija, kes saab kuus 30 000 eurot palka ja paneb kolmesed silmade vahele, siis see näitabki klassi, miks ta nii palju maksab. Ja see õpetab ka meie mängijaid, kuhu on vaja pürgida. Tulebki leida veel paremaid käike, kuidas selliste meeste vastu mängida.»
Järgmisel hooajal tahab Kalev/Cramo jätkata sissetallatud rada, kuid loodab, et ülejärgmisel aastal on võimalik taset tõsta. «Ühelt poolt on kahju, et kaotame mõned tugevad mängud, aga meie tahame kõiki võita. Samas ma ei taha öelda, et nii läheks kergemaks. Riia VEF on võib-olla sammukese ees, Tartu on meiega suhteliselt sama, Pärnu ei jää ka kaugele. Kodukamaral peame ikka kõvasti vaeva nägema,» lõpetas Kask.
Prometei väljub rahvusvahelistest sarjadest?
Vahetult pärast ühisliiga hooaja lõppu kirjutas Postimees, et Kalev/Cramo ja Prometei võinuks ühineda, et luua Euroliigasse pürgiv superklubi. Finaalis Prometeile kaotanud, kuid neid põhihooajal võitnud BC Kalev/Cramo mänedžer Ramo Kask kinnitas, et neil olid tõesti selleteemalised vestlused, kuid nüüdseks on need lõppenud.
«Neil olid Euroliiga ambitsioonid ja seepärast EuroCupi nii palju panustatigi. Saime kõrgemalt infot, et neil pole enam võimalik rahaliselt nii palju panustada ja seetõttu olid meil ka jutuajamised, et võiksime koos asja ajada.
Nemad saaksid [EuroCupi] kohta hoida ja meie sammu edasi, aga mingil hetkel tuli info, et nad tõmbavad end täiesti rahvusvahelistest sarjadest välja. See pole ametlikult kinnitust saanud. Meil on alles maikuu, äkki ukrainlased mõtlevad ringi,» arutles Kask, kuigi realistlikum tundub, et Prometei loobub hinnalistest välismängijatest ja tõmbub tagasi Ukrainasse.
Prometei rahastusmudel on küsimusi tekitanud ka varem. Klubi presidendi Volodõmõr Dubinskõi taust on kõike muud kui puhas. Ta on alates 2012. aastast USAs Föderaalse juurdlusbüroo (FBI) poolt kelmuse tõttu tagaotsitav.