Maineka mitmevõistluse pooleli jätnud Lillemets: polnud mõtet lolli mängida

Reiehäda ei võimaldanud Risto Lillemetsal Götzisest tulemust kirja saada. Foto: Tairo Lutter

Aprilli lõpus Itaalias 7971 punkti kogunud Risto Lillemetsal ei õnnestunud lühikese aja jooksul teist kümnevõistlust kokku panna, sest kimbutama hakanud reiehäda sundis ta Götzise võistluse pooleli jätma.

Lillemets alustas Austria mitmevõistluse Mekas tegelikult lubavalt, kaotades viie ala järel rekordigraafikule (8156) kõigest 13 punktiga. Paraku pelgas ta juba avapäeva õhtul, et sinnapaika ta võistlus jääbki ning teise päeva hommikul tõkkesprindi pakkudele tulles need kartused ka realiseerusid.

«Hommikul oli ikkagi päris valus. Tulin küll staadionile ja tegin ka lahtijooksu, aga need olid suhteliselt viiemeetrised: kaugemale ei jõudnud. Pärast seda oli kohe teada, et [tõkkesprindis] ma ei stardi. Võib-olla paar tõket saanuks võtta, aga pärast seda olnuks päris pahasti ja polnud mõtet lolli mängida,» kommenteeris ta tõuke- ehk vasaku jala reiehäda.

Mis see endast täpsemalt kujutab, ta veel öelda ei oska, kuid nii Lillemets ise kui ka füsioterapeut Risto Jamnes olid optimistlikud, et päris rebendiga tegu pole. «Hetkeseisuga ütleks, et tõsisem venitus,» sõnas deklatleet, kelle sõnul avaldus see kaugushüppe teise katse ajal.

Ainult et kohe ta sellele ülemäära tähelepanu ei pööranud, sest kerge pinge tõukejalas olla võistluse ajal tavaline. «Esiti ei järeldanud sellest midagi, aga kõrgushüppe ajal hakkas juba rohkem tunda andma ning 400 meetris sai juba korraliku tambi peale, mistõttu tekkiski venitus,» selgitas Lillemets, keda ootavad Eestisse jõudes ees uuringud.

Ent rääkides võistlusest, siis...

100 meetrit – 10,93 (rekordiseerias 10,98, tippmark 10,83)

Lillemets: «Okei aeg, millega võib rahule jääda, eriti kuivõrd meie jooksime kerges vastutuules [–0,1 m/s], aga teistel oli taganttuul [+1,2 kuni +1,4 m/s]. Ideaalmaailmas saanuks stardi osa veel veidi paremaks sättida, kuid võistluse alguse kohta korralik sooritus.»

Kaugushüpe – 7.04 (rekordseerias 7.11, tippmark 7.28)

Lillemetsa seeria: 6.97 – X – 7.04 

Lillemets: «Tegin oma ära, aga rahule ei jäänud. Hüppasime normaalse taganttuulega, mida oli viimase katse ajal isegi liiga palju (+2,6 m/s – K. J.). See ikkagi surus tagant ja hea oli, et viimase katse napilt tehtud sain.

Ütleme nii, et ma pidanuks hüppama palju-palju kaugemale. Olen rohkemaks võimeline, aga see tuleb kuidagi ära realiseerida. Vaja on see ala minu jaoks loogiliseks muuta, et mõistaks, kuidas ikkagi hüpata. Mingi klõps peab ära käima.

Kaugushüpe oli see ala, kus Lillemets reiele esimest korda liiga tegi. Foto: Tairo Lutter

Kuulitõuge – 14.52 (rekordseerias 14.55, tippmark 15.00)

Lillemetsa seeria: 14.03 – 14.52 – 14.03 

Lillemets: «See oli okei, trennis pole ka kuul väga palju kaugemale lennanud. Üldiselt on siin alal siiski minus varu, kuid tegin oma ära.  

Kõrgushüpe – 1.97 (rekordseerias 2.00, tippmark 2.09)

Lillemets: «Kõrgushüpe pole mul viimasel ajal samuti kõige paremini läinud. Kui kaks meetrit tulnuks ära, olnuks hästi. Hüpped seal olid enam-vähem, teine katse oli väga napp.»

400 m jooks – 49,39 (rekordseerias 49,66, tippmark 49,13)

Lillemets: «Holger (Peel, treener - K. J.) arvas, et peaksin palju kiiremini jooksma. Olin tegelikult ka heas kiires jooksus ning tingimused olid samuti kohapeal ideaalsed, kuid endal polnud seda minekut, mida võinuks.»

100 m tõkkejooks – ei startinud

Kettaheide – 43.90 (rekordseerias 43.11, tippmark 46.70)

Lillemetsa seeria: X – 43.90 – X

Lillemets: «Okei kaar, kuigi seal andis reis juba rohkem tunda.»

Pärast kettaheidet otsustas Risto Lillemets võistluse pooleli jätta. Foto: Tairo Lutter

Mis saab Lillemetsast edasi, sõltub suuresti reie seisukorrast ja uuringutest, kuid laias laastus on kavas tiitlivõistlustele mineva treeningpartneri Johannes Ermi aitamine ja Eesti meistrivõistlusteks valmistumine.

Aasta alguses alanud koostööd Holger Peeliga hindab Lillemets väga heaks, kuid selle puhul on siiani olnud üks häda. Kuna Peeli n-ö peaõpilane Erm on järjepanu valmistunud sise-MMiks ja nüüd EMiks, siis on kahe dekatleedi treeningkavad erinevalt üles ehitatud ja omavahel nihkes.

«See on asja veidi keerulisemaks teinud, et me pole Jussiga (Johannes Ermi hüüdnimi – K. J.) saanud sama jalga käia, aga see kõrvale jättes on kõik väga hästi laabunud. Ma olen tõesti selle otsusega rahul ja ei jõua ära oodata, kuniks saame hakata ka päriselt koos trenni tegema,» kiirgas Lillemetsast optimismi.

Samamoodi ammutas ta Götzises optimismi Sven Rooseni vägitegudest. Kui võistluse eel oli hollandlase tippmark ühe punkti võrra Lillemetsa omast parem ehk 8157, siis Austrias püstitas 22-aastane deklateet koguni kuus isiklikku rekordit ja nihutas kümnevõistluse tippmargi 8517 silma peale. Ehk tegemist oli 360-punktilise rekordiparandusega.

Sven Roosen tuli Götzises paljudelegi üllatuslikult 8517 punktiga teiseks. Foto: Jasper Jacobs

«Seda oli väga vahva vaadata! Mulle meeldib, kui mehed niimoodi paugutavad ja panevadki kokku ideaalilähedase võistluse,» sõnas Lillemets, kes ise on 8500 punktist unistanud nii kolm-neli aastat.

Ent tõik, et säärast võistlust vahepeal kokku pole õnnestunud panna – Lillemetsa isiklike rekordite summa on 8595 – tekitab aegamisi frustratsiooni. «Endal oleks ka neid särtsakamaid ja säravamaid hetki vaja. Praegu on nii, et kui kuskil paugutadki, siis järgmise alaga annad kohe ära. Või oled pikalt keskpärane ja siis vajub ära. Tasakaalu pole.

Tahaks, et see tekiks, sest hea emotsiooni pealt on lihtsam edasi minna. Kui järjest isiklikke rekordeid püstitad, siis on väga palju lihtsam võistelda. Aga ei ole hullu, küll need tulevad – töö selle nimel käib,» lõpetas ta siiski lootusrikkalt.