:format(webp)/nginx/o/2019/07/18/12376713t1h81c9.jpg)
/nginx/o/2024/05/22/16091747t1hf087.jpg)
Aastad pole vennad ja seda tõestas kõige ehedamalt Läti jäähokikoondis. Möödunud aastal ajaloolise MM-medaliga pilvepiirile kerkinud lätlased kukkusid tänavu kolinal maa peale tagasi.
HOKI MM ⟩ Läti hokikoondis – aastaga pilvepiirilt tagasi kahe jalaga maa peale
Tšehhis toimunud MMile läks Läti küll paari põhimeheta, kes aitasid nad möödunud aastal esmakordselt tiitlivõistlustel medalile, ent eesmärgiks oli vähemalt veerandfinaali jõudmine. Tegelikult justkui võetigi selleks vajalikud neli võitu, aga kolmel korral läks vaja enam kui 60 minutit mänguaega. See saigi lõplikult saatuslikuks.
B-alagruppi kuulunud lätlased teadsid juba enne turniiri, et ennekõike heideldakse edasipääsu nimel Slovakkiaga. Mõlemad meeskonnad kogusid turniiri käigus neli võitu, ent Slovakkia suutis nendest kolm teenida normaalajal, lätlaste ühe vastu. Sellega läks kaduma kolm väärtuslikku punkti, mis jäigi neljandal kohal alagrupiturniiri lõpetanud slovakkidest lahutama. Seejuures õnnestus lätlastel Slovakkiast turniiri käigus lisaajal jagu saada.
Üks suur puudujääk
Kui vaadata lähemalt, kuhu kadusid lätlaste võimalused veerandfinaali jõudmiseks, siis kerkib tõsiselt esile üks mänguelement: ülekaalu realiseerimine. Meie lõunanaabrid said seitsme kohtumise jooksul mängida 44 minutit ülekaalus, ent selle jooksul jõuti sihile ainult korra. Realiseerimisprotsent oli vaid 4,55. Seejuures ülitähtsates mängudes Poola, Prantsusmaa ja Slovakkia vastu jäi kasutamata viis võimalust ülekaalus skoorimiseks.
Siia kõrvale on hea tuua võrdlus eelmise aasta MMiga Tamperes ja Riias. Suuresti koduareenil mänginud lätlased viskasid ülekaalust seitse väravat, mis tegi realiseerimisprotsendiks koguni 20 – enam kui neli korda (!) parem kui tänavu. Nõnda peavad lätlased ebaõnnestumise tõttu ainult endale tuhka pähe raputama.
Mängijad nägid pidevalt, mida tehakse hästi ja kus tuleks midagi parandada. Võib-olla sai sellega natuke üle pingutatud.
Läti koondise peatreeneri hinnangul pingutati ülekaalude analüüsimisega üle
Harijs Vitolinš.
/nginx/o/2024/05/22/16091748t1h4ab4.jpg)
Just arvulises ülekaalus kohmetult tegutsemise tõi suure probleemina välja ka Läti koondise peatreener Harijs Vitolinš. «Suutsime turniiri käigus väga palju võimalusi tekitada, aga viimane sööt või pealevise jättis soovida. Tihtilugu sai vastaste väravavaht söödule hokikepi vahele või koguni püüdis litri,» lausus Vitolinš pärast kohtumist ajakirjanikele.
«Töötasime väga palju just ülekaalus tegutsemise kallal. Peame endiselt sellega vaeva nägema, kuna ülekaalust tuleb rohkem skoorida. Meie treenerid Ville Peltonen ja Lauris Darzinš näitasid ülekaalus mänginud viisikutele iga päev videoid. Mängijad nägid pidevalt, mida tehakse hästi ja kus tuleks midagi parandada. Võib-olla sai sellega natuke üle pingutatud.»
Möödunud MMiga võrreldes oli Läti koondises ka üheksa uut mängumeest. Kõige enam tundsid lätlased mõistagi puudust eelmise MM kõige väärtuslikumast mängijast ja parimast väravavahist Arturs Šilovsist. Samuti võinuks oluliselt ründekvaliteeti tõsta NHLi kogemusega Rudolfs Balcers, kes oli mullu paremuselt teine ründaja Läti koondises.
Üheks uueks mängumeheks oli kaitsemängija Roberts Mamčics, kelle hinnangul ei saa neilt igal MMil ainult õnnestumisi oodata. Medaliks on ikkagi vaja nende meeskonna jaoks ideaalset õnnestumist, mida sel korral lihtsalt ei suudetud.
Uus eesmärk juba paistab
«Turniir ei läinud kaugeltki soovitult. Mõistagi oli kõikide eesmärgiks jõuda alagrupist edasi ja medalite nimel võidelda. Ma arvan siiski, et me ei saa loota igal aastal medalit. Meil olid ikkagi mitmed uued mehed koondises. Võitlesime meeskonnana igas mängus viimaste sekunditeni ja püüdsime kõikide vastu võidukad olla,» kostis Mamčics.
Läti koondis naasis igatahes kodumaale, ent nende mängud sel suvel pole kaugeltki lõppenud. Kui tavapäraselt saavad hokimängijad end suvel küllalt vabalt tunda, siis lätlastel sel korral mitte. Nimelt on neil hea võimalus haavadele kiiresti palsamit määrida, kuna sel suvel mängitakse Riias välja üks kolmest 2026. aasta Milano ja Cortina d’Ampezzo olümpiamängude piletist. Meie lõunanaabrite juures alustatakse olümpiapileti jahti 29. augustil.
Läti koondise peatreeneri sõnul kogunetakse taas kord juuli alguses, et alustada tugeva treeninglaagriga. Riias ootab neid vana tuttav Prantsusmaa, kellest äsja MMil lisaajal 3:2 jagu saadi, ning veel Sloveenia ja Ukraina. Viimane neist on hetkel väga heas hoos, kuna aprillis kindlustati järgmiseks aastaks koht MMi tippseltskonnas.
Vitolinš loodab kodupubliku toel tagada pääsu 2026. aasta olümpiamängudele. Piletita jäämine tähendaks katastroofi, ent Tšehhis toimunud MM näitas, et vähemalt fännid toetavad omasid nii heas kui ka halvas.
«Kokkuvõttes näitas meie meeskond MMil iseloomu ja selle võtame endaga kaasa. Samuti pean kiitma fänne. Ma pole nõnda vägevat toetust kogenud juba väga ammu. Isegi kui me ei saanud mängust midagi kaasa võetud, siis fännid elasid ikkagi kaasa,» kiitis Vitolinš koondise poolehoidjaid. «See kõik annab ka mängijatele aimu vastutusest ja paneb nad paremini mängima.»
Jäähoki MM jätkub aga Lätita juba 23. mail, mil alustatakse veerandfinaalidega. Suurfavoriit Kanadale läheb vastu Slovakkia, šveitslased pusivad sakslastega, võõrustaja Tšehhi proovib murda USAd ning tõelise põhjamaade derbi peavad Rootsi ja Soome. Tänavune maailmameister selgub juba 26. mail.
Üle noatera pääsenud Soome sai tagasilöögi
:format(webp)/nginx/o/2024/05/22/16091749t1ha330.jpg)
Mannetult MMil esinenud Soome hokikoondis pääses küll Suurbritannia abiga veerandfinaali, ent seal tuleb hakkama saada kapten Mikael Granlundita.
Igale MMile ainult medalimõtetega sõitev Soome oli ainus veerandfinalist, kes pääses kaheksa parema hulka negatiivse saldoga. Alagrupiturniiril saadi kolme võidu kõrvale neli kaotust, ent sellest piisas ikkagi edasipääsuks.
Tegelikult peavad soomlased kõvasti tänama Suurbritanniat, kes suutis Austriat üllatada ja neid koguni võita. Kui austerlased suutnuks võidupunktid noppida, siis lahkunuks Soome MMilt võib-olla juba enne kohamänge.
Kaheksa parema hulgas lähevad soomlased vastamisi oma igipõlise rivaali Rootsiga. Meie läänenaabrid pole sel turniiril ainsatki kohtumist kaotanud ja neljapäeval on nad Soome vastu selged soosikud. Seda eriti olukorras, kus soomlaste kapten Granlund kindlasti jääle ei tule.
Soome kapten teenis alagrupiturniiri viimases kohtumises Šveitsiga ühemängulise võistluskeelu. Granlund virutas Andrea Glauserile hokikepiga kõri pihta, mis pole kaugeltki lubatud. Nõnda tegi kapten Soome olukorra enne tähtsat mängu veelgi keerulisemaks.