ANALÜÜS ⟩ Kalev leidis lisakäigu, Tartu mitte. Et finaalist asja saaks, peab Tartu nüüd kodus võitma

Mikk Jurkatamm (vasakul) ja Severi Kaukiainen kuulusid BC Kalev/Cramo võtmemängijate hulka. Jurkatamme korv algatas Kalevi tagasituleku, Kaukiainen viskas aga lõpus võidukorvi. Foto: Tairo Lutter

Uskuda või mitte, aga koduses korvpalliliigas peeti tõeliselt vinge, otsustava mänguni läinud finaalseeria viimati 2006. aastal! Hooajal, mil BC Kalev/Cramo esimest korda selle nime all mängis. Selleks, et tänavu võiks hellitada viiemängulise seeria lootust, peab Tartu meeskond laupäeval kodus võitma. Avamängu 67:73 allajäämine Kalev/Cramole ei olnud suur.

Mängu järel ütlesid mõlema meeskonna peatreenerid Heiko Rannula ja Priit Vene, et suures plaanis saab kõiges juurde panna. Järgnevalt vaatleme, mis aitas ühel ja teisel satsil edu saavutada ning millest kummalgi vajaka jäi.

1. Tartu pani intriigi püsti, aga lõpuni välja ei vedanud

Kalev oli esimesel poolajal pidevalt mõnepunktilises eduseisus, kuid Tartu alustas teist poolaega 10:2 spurdiga ning lõpuveerandi alguses käristas edu juba 61:53-le. Siis aga jäi tartlaste mäng seisma ning ründelauas võimsalt võidelnud Ben Shungu vedamisel jõudis Kalev järele. Tartu viskas viimase viie minutiga ainult kaks punkti ning Kalev lõpetas mängu 11:2 spurdiga. Otsustava korvi viskas Severi Kaukiainen 18 sekundit enne lõppu raskelt positsioonilt seisuks 71:67.

Iga palli pärast võideldi kõvasti. Põrandal on tartlane Rain Veideman, teda piiravad Mikk Jurkatamm (paremal) ja Ben Shungu. Foto: Tairo Lutter

Tartlased tegutsesid teise poolaja esimesel tosinal minutil tõeliselt sümpaatselt. Kaitses pressiti vastaseid korralikult, Rannula nägu muutus üha murelikumaks. Kolmanda veerandajaga pöörati poolaja neljapunktiline kaotusseis neljapunktiliseks eduks. See oli muidugi veel õhuke, ent otsustava perioodi alguses jätkati samas rütmis, lätlasest leegionär Rinalds Malmanis lükkas korvi alt palli korvi seisuks 61:53.

Kes teab, mis edasi saanuks, kui Kalev poleks kolmel korral järjest õnnestunud ja seitse punkti järjest visanud. Esmalt tabas Mikk Jurkatamm nurgast kiirelt teele saadetud raske kolmese, seejärel võitles tagamees Ben Shungu ründelauas palli uskumatul kombel enda valdusesse ja teenis vabavisked ning veel rünnak hiljem surus Tanel Kurbas võimsalt pealt.

See oli asi, mis Tartule kohe kuidagi ei sobinud. Kalev oli raskes seisus leidnud lisakäigu, nüüd tulnuks külalistel samaga vastata. Selle asemel aga jäädi enamasti pikalt palli põrgatama ning rünnakuaja viimastel sekunditel sooritati hädavise. Need ei tabanud.

Tartu liider Märt Rosenthal pidi liiga palju sooritama raskeid viskeid. Lõpuks tabas ta mängust 17 viskest vaid 3. Foto: Tairo Lutter

Kalev omakorda sai enesekindlust, haistis võimalust ja kasutas selle edukalt ära. Just see koht meenutas Eesti-Läti liiga poolfinaali otsustavat heitlust Ventspilsiga – kui alguses taha jäänud Kalev ühel hetkel tunnetas, millega edu saavutab, haaratigi initsiatiiv ja tüüriti mäng kindla 84:73 võiduni.

Rannula ütles paar päeva enne finaalseeriat: «Meie eelis peaks olema stabiilsus ja paberil pikem pink. Oluline on vältida pikki mõõnu, 40 minuti jooksul peaks meie kvaliteet välja lööma. Meie mängijatel on suuremad niisuguste otsustavate mängude kogemused.» Täpselt nii läkski.

2. Tartu vajab kõiges natuke lisa, Kalev eelkõige pikkade osakonnalt

Vene märkis pärast mängu, et kõigis detailides annab juurde panna. «Tegime 14 pallikaotust, aga oluline on see, mismoodi sa neid teed, kas vastane saab kiirrünnaku või mitte. Kokkuvõttes oli tegemist enam-vähem võrdse mänguga, mõned pisiasjad otsustasid. Polnud nii, nagu mõni seeria eel pakkus, et me ei saa vastu. Minu jaoks oli tegemist suures plaanis niisuguse mänguga, mida ootasin.

Tartu meeskonna peatreener Priit Vene. Foto: Tairo Lutter

Igalt poolt on vaja natuke juurde panna. Vastas on tugevam sats, kui oli [poolfinaalis] Pärnu. Saime selle finaalitunde kätte ning loodame järgmiseks mänguks kosuda ja tõusta,» vaatas Tartu loots laupäeval kodusaalis peetava teise kohtumise poole.

Rannula nentis, et kerge poolfinaalseeria (Rapla alistati 3:0, väikseim võit tuli 31 punktiga) ja sellele järgnenud kümnepäevane mängupaus andsid tunda. «Oli näha, et meil polnud õiget rütmi. Esimesel veerandajal ei saanud me ründelauast ühtegi palli. Lõpuks mängisime nelja tagamehega, Ben [Shungu] ja Kurbas said ründelaudu. Viimastel minutitel leidsime kaitses väga hästi hakkama saanud viisiku,» kiitis Rannula.

Võidust hoolimata rääkis temagi sarnast juttu, et paljudes lõikudes tuleks juurde panna. «Jäime rünnakutel kinni ja ühekülgseks. Pikad jäid täna pehmeks, ootan neilt teises mängus palju suuremat agressiivsust. Vana kooli mehena eeldan, et pikad lähevad kolmesekundialasse, aga Suarez mängis pigem Kristjan Kitsingu kombel (kolmepunktijoone taga – V. A.).

Manny Suarez (pildil) tegi Kalevi peatreeneri Heiko Rannula maitse jaoks liiga palju Kitsingut ehk viibis rohkem kolmesejoone taga kui korvi all. Foto: Tairo Lutter

See on finaal, midagi ei anta kergelt. Küsimus on selles, kes on mentaalselt valmis, kes põleb läbi ja kes mitte,» lõpetas Kalevi juhendaja filosoofilisemas võtmes.

3. Enne finaali on põnevaid seeriaid olnud küll

Nagu loo alguses märgitud, jõudis Eesti liiga finaalseeria otsustava mänguni viimati 18 suve tagasi. Siis alistas Kalev/Cramo Tartu Ülikool/Rocki 4:3 – täpselt nagu aasta varemgi, mil võitjad mängisid veel Ehitustööriista nime all.

Kõvad vastasseisud kestsid tegelikult 2010. aastani (kus Tartu alistas Kalevi poolfinaalis 3:2 ning hiljem finaalis Rakvere Tarva 4:2). Ent 2010ndatel saabus Kalevi valitsemisaeg, kümnendi neli esimest finaali võideti 4:0… 2015. aastal jäi Tartu veidi ootamatult peale 4:1, ent edasi valitses jälle Kalev. Ülekaal kerkis nõnda suureks, et 2018. aastal järjekordse 4:0 finaali järel otsustas alaliit, et edaspidi läheb finaalseerias nii nagu pool- ja veerandfinaalis vaja vaid kolme võitu.

2022. aastal pandi püsti vinge poolfinaal, kus Pärnu Sadam (peatreeneriks Rannula) alistas Kalevi 0:2 kaotusseisust 3:2. Mulluses poolfinaalis sai aga Tartu Pärnust jagu 3:2.

Eesti koondislased Joonas Riismaa ja Anna Gret Asi pidasid vaheajal heategevusliku viskevõistluse, millega kogusid raha vähivastaseks võitluseks. Foto: Tairo Lutter

Kas poolteist kuud tagasi peatreenerit vahetanud Tartu suudab nüüd lõpuks teha ka finaalist niisuguse seeria, millest veel mitmekümne aasta pärast räägitakse? Miks mitte, aga selleks tuleb laupäeval kindlasti kodus võita. Kui Kalev pääseb 2:0 ette, siis ta ilmselt enam teist korda Tartusse sõita ei taha ja teeb kõik, et seeria jälle kolme mänguga ära lõpetada.