Ala sureb? Isegi Norras kaob murdmaasuusatajaid kui loogu (1)

Karl-Joosep Küngas
Copy
Johannes Hösflot Kläbo valitseb küll meeste seas suusamaailma, ent tema kodumaal muutub spordiala üha ebapopulaarsemaks.
Johannes Hösflot Kläbo valitseb küll meeste seas suusamaailma, ent tema kodumaal muutub spordiala üha ebapopulaarsemaks. Foto: Mihkel Maripuu

Murdmaasuusatamise populaarsus on viimastel aastatel selgelt langenud. See on avaldanud mõju ka Norras, kus on käimas tõeline vähikäik just murdmaasuusatajate puhul.

Norra suusaliit avaldas küllalt nukrad numbrid, mis peegeldavad praegu riigis valitsevat olukorda seoses murdmaasuusatamisega. Nimelt on aastatel 2015–2022 vähenenud murdmaasuusatajate arv Norras 136 235 pealt 87 498-le. See tähendab koguni 36-protsendilist langust.

Norra sportlased põhjendasid langust sellega, et erinevates regioonides on kasvanud teiste spordialade populaarsus. Samal ajal pole enam nende trumpala noorte seas kaugeltki nõnda menukas kui varem.

Samas on olukord näiteks Rootsis täiesti erinev. Expresseni veergudel avaldati, et meie läänenaabrite juures on murdmaasuusatamine just pead tõstmas. Seal on murdmaasuusatajate arv kasvanud 47 148-lt 64 481-le. See teeb kasvuks koguni 37 protsenti.

Rootsi suusatäht Jonna Sundling julges arvata, et tõuke on andnud erinevate eeskujude olemasolu, eriti tüdrukute hulgas. On ju aastaid olnud suusamaailma kõige teravamas tipus nii Charlotte Kalla, Stina Nilsson, Ebba Andersson, Linn Svahn ja Frida Karlsson. Oma nime jättis 2022. aasta olümpiavõitja miskipärast mainimata.

Tagasi üles