Värske maailmarekordimees jäi Jõhvis Čehi ja Ståhli seljatamisega rahule

Mykolas Alekna jättis Jõhvis teised staarid selja taha. Foto: Eero Vabamägi

Kui mullu sai Jõhvi kerge­jõustikuõhtul näha läbi aegade kõrgeima tase­mega kettaheite­võistlust, siis tänavu tuli kohale tulnud publikul leppida «kõigest» 68-meetriste kettakaartega.

Heino Lipu nimelisel staadionil noppis võidu poolteist kuud tagasi maailmarekordi (74.35) enda nimele haaranud Mykolas Alekna, kes saatis parimal katsel kahekilose ketta 68.82 peale.

«Tunne polnud küll kõige parem, aga võiduga peab rahul olema,» sõnas alles nädalapäevad tagasi USAst üle ookeani lennanud Alekna, kes kohaneb veel ajavahega. «Uinumine pole olnud kerge ja tunnen ennast unisena, aga üldiselt jään võistlusega siiski rahule.»

Kristjan Čeh. Foto: Eero Vabamägi

Leedulasele järgnes mullu Jõhvis triumfeerinud Kristjan Čeh, kes tundis 68.60se kettakaare üle samuti rõõmu. «Kui vaatan, mis ma märtsis tegin, kui olin täiesti kohutav ja viskasin treeningul 60 meetrit, siis selles mõttes on asjad paremaks läinud. Füüsiliselt on kõik juba hästi, kuid tehniliselt veel mitte, ent EMini on ka aega,» sõnas aasta alguses treenerit vahetanud ja nüüdsest Mart Olmani näpunäidete järgi harjutav sloveen.

Kõrgetasemelisel võistlusel õnnestus kolmas koht endale napsata Austraalia rekordimehel Matt Dennyl (67.99), kes jättis nõnda poodiumilt välja olümpiavõitja Daniel Ståhli (66.69). «Mul oli täna palju võimu, kuid rütm ja ajastus oli paigast ära,» selgitas rootslane tulemust. «Olen kaheksa kuud ainult treeninud ning pean võistlema, et õige heiterütmiga harjuda.»

Kui kettaheite tulemused jäid tänavu Jõhvis kolm meetrit lühemaks, siis teistel aladel pakuti mullusega võrreldes paremaid tulemusi: tõestuseks ka seitse püstitatud staadionirekordit.

Nazarov krimpsutas nina

Karl Erik Nazarov (paremal). Foto: Eero Vabamägi

Õhtu n-ö peaaladel ehk sprintides neid siiski ei sündinud. Mullu just Jõhvis Eesti rekordi 10,18ni viinud Karl Erik Nazarov läbis tänavu staadionisirge 10,58ga. Samas oli säärane aeg mõneti ootuspärane, kuivõrd jaanuaris leiti sprinteri paremas jalas väsimusmurd ning see oligi alles tema hooaja avastart.

«Mõistagi tahan ma alati kiiresti joosta, aga saan olukorrast aru, et sellest [vigastusest] tagasitulek on aeganõudev asi. Saanuks paremini joosta, aga vähemalt olen tagasi stardijoonel ja mul on nüüd ettekujutus, mis on vaja paremaks saada,» sõnas alles mai algusest täiega rassinud ja kõigest kaheksa jooksutrenni pealt võistlema tulnud välejalg.

Mida see ettekujutus siis ütles? «Tööd on vaja veel teha. Algus tuli enam-vähem välja, aga lõpus sai kütus otsa,» lausus Nazarov, kes pani tund aega varem ennast proovile ka 60 m distantsil. Ent sealgi asjad ei õnnestunud, nagu näitab aeg 6,74. «See ebaõnnestus täielikult,» oli meie rekordimehe lühike, et tabav kommentaar.

Kuigi keha tal eile tunda ei andnud, jätab Nazarov pühapäevased kergejõustiku karikavõistlused igaks juhuks vahele. Uuesti saab teda pakkudel näha nädala pärast Pärnus, kus taas kavas topeltstart. «Pärnus jooksen uuesti 60 ja 100 meetrit ja siis tuleb saada EMiks vormi. Midagi katki pole, tuleb lihtsalt joosta,» kiikas sprinter optimistlikult kolme nädala pärast Roomas toimuva tiitlivõistluse poole.

Miia Ott. Foto: Eero Vabamägi

Naiste 100 m sprindis võidutses 2008. aasta Pekingi olümpial 4 x 100 m teatejooksus pronksisesse Brasiilia naiskonda kuulunud Rosângela Santos 11,37ga. 17-aastane Miia Ott avas välihooaja 11,66ga, millega tuli kolmandaks.

Suumannil head šansid

Diana Suumann (vasakult teine). Foto: Eero Vabamägi

Naiste 110 m tõkkejooksus noppis esikoha Diana Suumann 13,27ga, hea sõbranna Kreete Verlin kaotas talle kahe sajandikuga. «Jään jooksuga rahule. Tehnika on veidi ligadi-logadi, aga vaikselt hakkab seegi paika loksuma,» sõnas võidunaine, kes parandas säärase tulemusega ka oma šansse EMile saada.

Tõsi, Rooma-teemaga ta ennast pidevalt kursis pole hoidnud. «EM on minu jaoks oluline, aga selle edetabeli pidev jälgimine tekitab ärevust. Olen võtnud lähenemise, et tuleb, mis tuleb, ja eks järgmine nädal ole näha, mis sai,» sõnas Suumann, kes ihkaks tänavu viimaks murda ka 13 sekundi piiri.

Meeste tõkkesprindis näitas klassi hispaanlasest Rio olümpiahõbe Orlando Ortega (13,50), hüppeliigese operatsiooni tõttu terve eelmise välihooaja vahele jätnud Keiso Pedriks sai kirja 14.01. Meeste kaugushüppes võidutses Nikithemba Hani (7.95), Hans-Christian Hausenbergi parimaks jäi 7.69.

Meeste vasaraheites sai esikoha mulluse U23 EMi pronksimees Sören Klose, kes saatis 7,26-kilogrammise vahendi 74.09 peale, 2019. aastast Eestit esindav Adam Paul Kelly heitis 72.40. Naiste seas saavutas võidurootslanna Thea Löfmanile (72.20) Eestlannade Anna Maria Oreli ja Kati Ojaloo omavahelises duellis jäi 63.57 vs. 62.86 peale kodulinnas võistelnud Orel.

Naiste kõrgushüppes võidutses soomlanna Heta Tuuri (1.89), Elisabeth Pihela läks üle 1.86st.

Elisabeth Pihela. Foto: Eero Vabamägi