Jukka Jalonen tõmbas joone alla üliedukale karjäärile Soome jäähokikoondise peatreenerina. Mis peitub soomlaste seas ebajumala staatusesse tõusnud mehe fassaadi taga?
Kuldne treener ihkab helesinise unistuse täitumist
«See on ilmselt tõsi, et tuleb avada õllepurk ja võtta asja rahulikult. Ja tänada mängijaid,» sõnas Jalonen pärast neljapäevast 1:2 kaotust, mis saadi MMi veerandfinaalis lisaajal igipõliselt vastaselt Rootsilt.
Vaatamata MMilt väljakukkumisele peetakse 61-aastasest Jalonenist põhjanaabrite hulgas lugu. Kahe aasta eest nimetati teda isegi rahvuskangelaseks, kui ta tüüris Soome koondise esmakordselt olümpiakullani ja mõni kuu hiljem neljandat korda maailmameistriks.
Kuid juba aasta tagasi teatas Jalonen, et paneb koondise peatreeneri ameti maha. Peale on tulnud uus plejaad mängijaid ning kogenud treener tahab anda võimaluse ka teistele juhendajatele.
Aga sukeldume ajalukku. 2. novembril 1962 Helsingist 70 km põhjas asuvas Riihimäkis ilmavalgust näinud Jaloneni jäähoki juurde jõudmises polnud midagi imelikku. Ta talitas nagu iga teinegi soomlane. Kuigi hiljem sugupuud uurides on tulnud välja, et end talupoegade järeltulijaks pidanud Jaloneni kauge esiisa on Leedu suurvürst Gediminas. Ehk oleks ta võinud mõelda hoopis korvpallurikarjäärile?
Kuldse ajastu algus
Olgu sellega, kuidas oli, jääl litrit taga ajades temast tipptegijat ei saanud. Tasub välja tuua, et tugevas Soome kõrgliigas tegi ta hooajal 1985/86 kaasa kaks kohtumist. Seda Jyväskylä JYPi ridades, mil on ka Eestiga oma side – seal mängis aastaid ka Eesti koondise kauaaegne kapten Robert Rooba.
Tipptreeneriks arenemine võttis Jalonenil aega ning läbimurre saabus 2000ndate alguses, kui ta oli kuus hooaega Soome kõrgliigaklubi Hämeenlinna treener ja tüüris nad 2006. aastal esimest korda riigi meistriks.
Aasta hiljem kutsus Soome jäähokiliit Jaloneni meeste A-koondisesse. Esmalt teiseks abitreeneriks, põhijuhendaja oli kanadalane Doug Shedden. Aga juba 2008. aastal ülendati ta peatreeneriks ning esimeste suurte võitudeni ei kulunud kaua aega. 2011. aastal tuli Soome pärast 16-aastast pausi teist korda maailmameistriks.
Jaloneni leping lõppes aga kaks aastat hiljem ning ta pühendas end noortele. 2016. aastal saavutas ta ka seal edu, kui Soome tuli esmakordselt kuni 20-aastaste maailmameistriks. Kohe pärast seda sai temast Helsingi Jokerite juhendaja, kuid aasta hiljem oli ta jälle A-koondise juures. Ja siis hakkas pihta Soome kuldne ajastu.
Kolme kuuga kaks kulda
2019. aastal võitis Soome MM-tiitli, kui suurvõistlust võõrustas jälle Slovakkia, nagu kaheksa aastat tagasi. Jaloneni abikaasa Sari, kellega tal on kaks täisealist poega, kellest üks samuti proovinud kätt hokitreenerina, ütles pärast MMi, et eks esimene tiitel oli ikka eriline, kuid kuna nüüd kiskus asi vahepeal tuliseks, tuli treeneril hoida pea külmana.
«Jukka oli läbi turniiri väga rahulik, tal ei lennanud kordagi kaas pealt ära. Minuga rääkides küsis ta lihtsalt, kas kõik on kodus ikka hästi. Ta juhib meeskonda oma isikupära ja ehedusega,» avaldas abikaasa lihtsa mänguplaani.
Kaks aastat hiljem kaotas Jaloneni juhendatav Soome MM-finaalis valusalt Kanadale, kuid sellest järgmine, 2022. aasta keeras vinti veel rohkem peale. Esmalt tehti ajalugu Pekingi olümpial. Kui finaalis jäädi Venemaa olümpiakoondise esinduse vastu kaotusseisu, tuldi sellest osavalt välja ja võideti esimene olümpiakuld.
Järgmisena ootas ees kodune MM. Ukrainas puhkenud sõja tõttu polnud seal enam venelastele kohta ning finaalis tehti selg prügiseks hoki sünniriigil Kanadal. «See on uskumatu. Seda, mis on juhtunud, ei saa mõista. Võib-olla alles suvel saame sellest aru. Kolme kuuga kaks kuldmedalit – see on uskumatu,» oli Jalonen pärast oma kolmandat ja koondise neljandat MM-kulda seitsmendas taevas.
Viimasel kahel MMil tõusis Soome jaoks tee püsti veerandfinaalis. Mullu kodujääl mängitud MMil kaotati hilisemale meistrile Kanadale, tänavu sai esimeses play-off’i ringis komistuskiviks Rootsi.
Unistus NHList
Kuigi Jalonen ei lahku peatreeneritoolilt tipptulemustega, oli neid noorenduskuuri läbinud meeskonnalt ka raske tahta. Samas ei tähenda Jaloneni lahkumine Leijonate ridadest seda, et ta treeneriametiga lõpparve teeb. Kaugeltki mitte.
Tema unistus on treenida Põhja-Ameerika hokiliiga NHLi klubi. Jaloneni lahutab nn kolme kulla klubist – kes on võitnud maailmameistrivõistlused, olümpiamängud ja Stanley karika – vaid see viimane. Treenerina on selle trikiga hakkama saanud vaid kanadalane Mike Babcock. Kuigi Jaloneni CV on laitmatu, on NHLi pääsemisel omad kriteeriumid. Esimese eurooplasena pääses NHLi klubi tüüri juurde Jaloneni kaasmaalane Jarmo Kekäläinen ja sedagi alles 2013. aastal.
«Euroopast on NHLi uskumatult raske pääseda. Suhted mängivad olulist rolli. Kui sealt kunagi pakkumist või lepingut ei tule, siis ei tule. Siis jätkan mõnda aega Euroopas ja ühel hetkel ehk liigun pensionile,» rääkis Jalonen intervjuus Viaplayle.
Teda seostatakse rahaka Šveitsi liigaga, samas on Jalonen ise öelnud, et tiitlivõidud ei mängi uue töökoha valikul rolli. «Kui ma oleksin paari MM-tiitliga laisk treener, siis mind ei hinnataks. Tuleb püüda olla normaalne ja tark inimene. Ei loe, mida oled varem koos teistega saavutanud,» jäi Jalonen tagasihoidlikuks.
Enne kui ta oma järgmise väljakutse poole tormab, võtab ta ilmselt aja maha. Nagu ta abikaasa on öelnud: «Kui suurem torm vaibub, läheme ilmselt mökki’sse puhkama.»