INTERVJUU ⟩ Toijala avaldas Eesti korvpallikoondise suvise plaani

Eesti korvpallikoondise peatreener Jukka Toijala palliga. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti meeste rahvuskoondis koguneb tänavu suvel juulikuus korvpallikodus, kus toimub kolme-nelja-nädalane treeningprogramm, mis kulmineerub 27. juulil kontrollmänguga Ukraina vastu.

Korvpallikoondist ootab tänavu ees pisut teistsugune suvi, sest ametlikke mänge ei peeta. Avaldame alaliidu intervjuu peatreeneri Jukka Toijalaga.

Jukka, kuidas läheb? Millega praegu tegeled kui koondisest paus on olnud?

Hästi läheb.

Praegu on eesmärk kohtuda kõikide mängijatega, kes välismaalt Eestisse tagasi on tulnud, et kuulda, kuidas neil läks ning mis nende edasised plaanid on. Samal ajal oleme spordidivisjoniga planeerinud meeste ja noorte koondiste suve ning vaadanud tihedalt korvpalli meistriliigat.

Vahepealsesse aega jäi sul tegelikult ka noorte Euroliiga turniir. See oli ilmselt väga hea kogemus sulle kui treenerile.

Väga äge kogemus. Saada aru sellest, millisel tasemel erinevate vanuseklasside tippmängijad toimetavad, annab arusaama sellest, kuhu me isegi tahaksime jõuda. See sporditalent Prantsusmaal on uskumatu. Eriti see kui palju häid korvpallureid seal on.

Tegemist oli hästi korraldatud turniiriga ja ma sain sealt häid kontakte nii korraldajate kui skautide poolest.

Millest see kõige suurem erinevus sinu arvates tuleb, kui võrrelda Eesti omavanuste parimaid ning Euroopa tipptalente?

See tuleb kindlasti füüsilise poole pealt. Pole vahet, kas see on Eesti või näiteks Soome mängija, siis need tipptalendid on füüsilise poole pealt ees.

Aga kindlasti ka antropomeetriline pool ning mängijate pikkus, laius ja suurus. Ja kui paned sinna juurde sportliku poole ehk kui kõrgele nad hüppavad ja kui kiiresti jooksevad, siis see tempo on kindlasti suurem kui siin. Aga see tempo erinevus on samas ka arusaadav, sest seal on kohal parimad talendid, keda ka NBA skaudid jälgivad.

Sa oled ka muidu olnud aktiivne saalis käija, aga nüüd play-off'ides oleme näinud sind teises rollis ehk stuudio eksperdina. On see sulle endalegi huvitav kogemus olnud?

Ma olen tegelikult seda varem Soomes teinud. Kui ma ei olnud klubi juures, siis paaril hooajal mind paluti kommenteerima ehk see roll mulle uus ei ole. Aga kindlasti eesti keeles ja siin rollis ehk koondise peatreenerina pead kindlasti mõtlema, et mida sa räägid ja kuidas sa räägid. Kindlasti olen aus, aga päris nii ka ei saa, et ütlen kõike mis peast läbi käib.

Ja kui see ei ole sinu emakeel, siis see on selline intensiivne kogemus. Selles mõttes on see eriasi, et kui sa siin intervjuud annad või salvestad podcasti, siis see on seal otseülekanne. See on kindlasti huvitav ja olen tänulik, et saan seda teha. Igal juhul ma saalis oleksin ja aitäh Priidule (Priit Vene – toim.), et võttis väljakutse vastu.

Suvi on kohe algamas ning sellega seoses alustavad tööd ka erinevad koondised. Alustame noortekoondistest – kuidas hindad tänavust noortekoondiste programmi ning millised ootused meil olla võiksid seoses EMidega?

Kahju on sellest, et kõik noormeeste koondised on B-divisjonis. Toon näitena Läti meeste koondise ajaloolise MMi. Paljud neist mängijatest on mänginud A-divisjonis ja saavutanud seal tulemuse ehk see annab mängijatele palju kaasa. A-divisjonis mängimine annab mängijatele arusaama, et mis see õige tase tegelikult on. Mõni võib valesti mõista seda, et kui sa B-divisjonis oled andekas, siis sa oledki tegija.

Aga väikeriikide probleem on see, et meil pole igas vanuseklassis nii palju mängijaid ja talente, kes korvpalli juurde jõuaksid. Ma arvan, et Eesti-sugusele riigile oleks hea kui kolmest koondisest oleks vähemalt üks, aga pigem kaks A-divisjonis. Siis saaksid mängijad aru ning tunnetuse, et mis see õige tipptase on ning harjuvad mängima sel tasemel.

Meie strateegias on kirjas, et kui koondised on B-divisjonis, siis pakuksime neile võimalust mängida kontrollmänge või turniire A-divisjoni meeskondade vastu. Siin on meil alaliiduna veel tööd teha, et saaksime veel pikemalt teha laagreid ning mängida tugevamate meeskondade vastu. Me mängime Leedu ja Läti vastu Balti matše ning kindlasti saame nendest mängudest häid kogemusi.

Kui rääkida ootustest, siis meil on kindlasti huvitavaid kujusid ja mind ennast kõige rohkem huvitab kõige noorem EMile minev koondis ehk U16. Nad on küll alles alguses, aga seal on meil huvitavaid kujusid. Saab olema huvitav näha, et kui nad lähevad nüüd esimesele sellisele turniirile, siis kuidas nad seal hakkama saavad.

U18 ja U20 koondise puhul on hetkel juba mõned vigastused, mis tähendab, et me kõiki parimaid kokku ei saa, aga see pakub mõnele teisele mängijale kindlasti võimaluse.

U15 koondis mängib sel suvel esimesi rahvusvahelisi turniire – Balti matši ning turniiri Itaalias. U14 vanuseklassil olid sel hooajal regionaalsed kogunemised ning finaalkogunemine toimus eelmisel nädalavahetusel Käärikul.

See suvi saab olema meeste koondise jaoks teistsugune – ametlikke mänge üle paari aasta ei ole. Milline saab meeste koondise suvine programm olema?

Meil on paar eesmärki selle suvega. Eks sellepärast ma ka mängijatega hetkel suhtlen, et aru saada, mis nende plaanid on. Põhimõtteliselt kellegi leping automaatselt ei jätku ning läbirääkimised käivad.

Aga rääkides programmist, siis me tahame juulis teha taas korvpallikodu. Kõik mängijad sellest osa ei võta, aga isiklikult loodan, et treeningprotsessist võtavad osa ka kogenumad mängijad. Kui nad osalevad, siis nendega saame juba vaikselt valikmängude akendeks valmistuda, et vaadata üle mõned taktikalised käigud. Aga hetkeseisuga on meil kindlasti tulemas üks mäng Ukrainaga ning võib-olla tuleb ka teine mäng, kuid selles osas ootame hetkel kinnitust.

Mul ei oleks midagi selle vastu kui vanemad mängijad soovivad ka mängida, aga hetkel on see mõeldud nii, et pool koondist oleks juba koondises mänginud mängijad ning pool n-ö järelkasvukoondisest. Eks me suhtleme mängijatega jooksvalt ja vaatame, mis seis neil on, aga kindlasti on see kolme nädalane protsess meile kasulik.

Eesmärk on siis integreerida nooremaid mängijaid koondisesse?

Just, et nad teaksid ja saaksid aru meie taktikalisest poolest kui nad meiega valikaknas peaksid liituma. Lisaks mängijate nimekirja laiendamine. Selle kolme-nelja aasta jooksul on meie kandidaatide ring läinud laiemaks ning kui meil tänasel päeval ei ole teadmist FIBA ja Euroliiga kokkuleppe osas, siis on see vajalik. Ehk kõik mis me suvel teeme, peaks tulevikus olema meile kasuks.

Keda mängijatest sel suvel korvpallikodus näha võib?

Mõned mängijad, kes eelmisel suvel mängisid olümpiamängude eelvalikturniiri on öelnud jah-sõna. Aga osadel kestab hooaeg veel välismaal ning siin Eestis, kelle puhul tahaks loota, et nad on suvises programmis osalemas. Nimedest konkreetselt on veel vara rääkida.

Kuidas hindad tänavu välismaal mänginud koondislaste hooaegasid?

Kui vaadata puhtalt tulemusi, siis ei ole olnud kõige parem hooaeg. Play-off'id käivad, aga paljud on juba Eestis.

Aga kui vaadata individuaalselt, siis on mängijad kes said rohkem mänguaega ning mõned, kes olid mõõnas aga tulid sellest välja – näiteks [Artur] Konontšuk. Kui sa vaatad näiteks tema seisu, et kus kohast ta tuli valikaknasse ehk põhimõtteliselt null minuti pealt ning kus ta nüüd lõpetas, siis temal läks lõpp hästi.

Kokkuvõttes oli selline Ameerika mägede hooaeg – näiteks Itaalia poistel oli väga raske, eriti hooaja lõpp. Aga nüüd nad saavadki alustada füüsilist ettevalmistust järgmiseks hooajaks kui ka individuaalsete oskuste arendamist. Ma usun, et nad on näljased ja neil on pikk suvi ees, et näidata järgmisel hooajal, et nad on paremad mängijad.

Rääkides Ameerikas mängivatest mängijatest, siis Henri Drell jõudmine NBAsse on Eesti korvpalli jaoks suur saavutus.

Väga suur saavutus, kindlasti. Konkurents on igal aastal sinna aina suurem. Me ei räägi ainult USA ja Euroopa mängijatest, vaid seal on ka mängijaid Austraaliast, Aasiast, Lõuna-Ameerikast jne. See, et ta sai jala ukse vahele on hea ja ma usun, et tal on see isu ja tahtmine olemas, et teha järgmine samm ning sinna püsima jääda.

Mis seis on ülikoolis mängivate mängijatega ning kas neid võib ka korvpallikodus näha?

Ülikoolis mängivad mängijad jäävad sel suvel USAsse. Veesaar näiteks ei mänginud sel aastal üldse ning tema kindlasti treenib koos oma grupiga. Osad on kooli vahetanud - näiteks Kriisa. Ka tema plaan on suvel sinna jääda ja koos Kentuckyga treenida. Aga me kindlasti toetame neid nii palju kui saame.