Hokivõluri kuldne värav viis tšehhi rahva seitsmendasse taevasse

Ville Arike
, reporter
Copy
David Pastrnak maailmameistri karikaga.
David Pastrnak maailmameistri karikaga. Foto: Grzegorz Wajda/SOPA Images via ZUMA Press Wire/Scanpix

Sellest oli möödas 39 aastat, kui tšehhi rahvas oli omas kodus saanud kaasa elada jäähokikoondise kuldsele teekonnale MMil – toona koos slovakkidega Tšehhoslovakkia nime all. Pühapäeval triumfeeriti Prahas taas, heatasemelises finaalis alistati Šveits 2:0.

Pole liialdus väita, et omade kuldsele teekonnale elas kaasa terve Tšehhimaa. Alagrupist mindi edasi küll kolmanda kohaga (karistusvisete järel kaotati Šveitsile ja lisaajal Kanadale), ent seejärel hoiti veerandfinaalis alagrupiturniiri resultatiivseim meeskond USA kuival (tulemus 1:0), poolfinaalis asuti Rootsi vastu poole tunniga juhtima 5:2 (lõpuks võit 7:3) ning finaalis keeras väravavaht Lukaš Dostal taas oma seljataguse lukku.

Tšehhi koondise väravavaht Lukaš Dostal.
Tšehhi koondise väravavaht Lukaš Dostal. Foto: David W Cerny

Tšehhi koondise väravavaht Lukaš Dostal tõrjus finaalis kõik 31 šveitslaste pealeviset.


Kullamängu jälgis Praha O2 Arenal 17 413 pealtvaatajat, ent halli kõrval olnud ametlikus fännitsoonis elas omadele kaasa umbes 7000 inimest ning vanalinna keskväljakule püstitatud suurte ekraanide vahendusel veel mitu korda rohkem huvilisi.

Tänavatel taoti trumme, Praha ei maganud

«Pakun, et 20 000 huvilist oli kindlasti. Inimesed olid kokku surutud, hingati üksteisele kuklasse. Ka mitu väljakule suubuvat tänavat oli inimesi täis.

Niipea kui mäng algas, hakati karjuma ja kaasa elama, niimoodi lõpuni välja. Erilist elevust tekitasid olukorrad, kus keegi tšehhidest tegi vastase vastu jõuvõtte. Kui aga värav tuli, siis võib öelda, et sa seisid seal püsti, pärast väravat aga veel rohkem püsti!» vahendas Postimehele muljeid kohapeal viibinud eestlane Frank Joonas.

Ta lisas: «Kui lõpu eel visati teine värav, sai kõik selgeks ja pidu läks lahti. Hakati ka signaalrakette laskma ning politsei – keda oli väga palju – hakkas inimesi rahustama.»

Sel ööl Praha ei maganud, vanalinna andis esmaspäeva hommikul puhastama hakata. Ehkki eestlastest sõpruskonna hotell jäi kesklinnast veidi eemale, polnud sealgi vaikne. «Tänaval karjuti ja taoti trummi. Mina sain magada, aga mõnigi meist mitte eriti. Arvan, et tänane päev kuulutatakse rahvuspühaks. Ma ei usu, et keegi tööle läheb,» märkis Frank Joonas muheldes.

Šveitsil tosin medalit, kuid kuld ikka puudu

Tšehhide üle saab loomulikult rõõmustada, kuid sama kahju on finaali kaotanud šveitslastest. Nad tegid poolfinaalis supermängu, alistades 2:2 lõppenud normaal- ja lisaaja järel karistusvisete seerias Kanada. Finaalis oldi vastastest veidi väsinumad.

«Hõbe on hõbe ja kuld on kuld. Me ei saanud kulda ja see teeb alati haiget,» võttis šveitslaste tundes kokku nende rekordimees, 40-aastasena oma 19. MMil (!) osalenud Anders Ambuhl, kel MM-hõbe oli kodus juba ka 2013. ja 2018. aastast.

Šveitsi hokiajalugu on suurvõistluste medaleid (10 MMilt, 2 OMilt) täis, kuid kulda tuleb järgmisel aastal uuesti üritada. MM-hõbe võideti ka 1935, perioodil 1930–1953 saadi veel kuus MM-pronksi, lisaks 1928 ja 1948 OM-pronks, mõlemal korral kodumaal St. Moritzis.


Mäng oli heatempoline ja kõrgetasemeline, aga väravat andis oodata. Kahe esimese kolmandiku jooksul kolises väravaraam korra küll ühel, küll teisel pool, kuid kummagi tiimi võrku litter teed ei leidnud. Mõlemad pooled tegutsesid kaitses väga keskendunult ja hoolsalt, igale pealeviskele üritati ette viskuda. Lisaks Dostalile tegi head tööd ka tema Šveitsi 36-aastane ametivend Leonardo Genoni.

Tekkis tunne, et niisama lihtsa(te) värava(te)ga keegi seda mängu ei võida, niisugust lihtsalt ei anta. Nõnda läkski. Kolmanda kolmandiku keskel mängis Tšehhi kiire kombinatsiooni. Tomaš Kundratek söötis Libor Hajekile, too vasakule äärele avanenud David Pastrnakile. Tšehhide praegune kuulsaim hokimees lajatas ühe puutega täiest südamest peale ja litter oli võrgus!

Asi käis nõnda kiirelt, et keegi šveitslastest ei jõudnud viskele ette viskuda ega vv Genoni lähinurka suundunud litrile ette jõuda. Veidi aega hiljem selgus, et tegemist oli võiduväravaga ning selle ilu õigustas täielikult «kuldse värava» nime – Pastrnak laskus seda tähistades põlvili.

David Pastrnak laskus finaalis ilu- ja võiduvärava viskamise järel põlvili.
David Pastrnak laskus finaalis ilu- ja võiduvärava viskamise järel põlvili. Foto: Imago/Scanpix

Šveits võitles lõpuni, kuid tšehhid pidasid vastu. 19 sekundit enne lõppu saatis David Kampf litri tühja väravasse ja kõik sai lõplikult selgeks. Ent seegi tabamus sündis mängu iseloomule vastavalt, sest nii Martin Necas kui ka Dominik Kubalik pidid litri napilt vastase nina eest minema lükkamiseks viskuma jääle pikali ja kepiga kõvasti küünitama. Kampf jõudis viimasel hetkel jaole ja lükkas mänguvahendi tühja võrku.

Rahvuskangelaseks saamiseks piisas ühest hetkest

Võiduvärava autoril Pastrnakil on veel täiesti omaette lugu. Kaheksa aastat tagasi NHLi klubisse Boston Bruins siirdunud mängumees jõudis kohale poole MM-turniiri pealt, pärast Stanley karikasarjast pudenemist. Ta oli põhihooajal kogunud teist hooaega järjest vähemalt 110 punkti, koormus oli suur, hooajal kogunenud ligi sada mängu. Bruins ei tahtnud oma staari minema lubada, aga lubas siiski, sest argumendiks oli turniiri toimumine tšehhide kodujääl.

Esimeses kolmes mängus ei kogunud Pastrnak ainsatki värava- ega söödupunkti ja mõnigi hakkas temas kahtlema. Samas tähendas tema saabumine viimast pusletükki, mis vaimses plaanis meeskonnas kõik paika loksutas. Ta tähistas laupäevasel poolfinaalipäeval 28. sünnipäeva, sai kingituseks suure võidu Rootsi üle ning tõestas finaali ühe hetkega, miks teda ka väljakul vaja läks. Värava kiitis heaks Tšehhi eelmise põlvkonna ründetäht Jaromir Jagr, kelle telekaamera kinni püüdis, nägu laia naeru täis.

Kui loo alguses oli juttu tšehhide kodupubliku ees võidetud MM-kuldadest, siis neid autasusid on saadud vahepealsetelgi aastatel, aga teistes riikides toimunud suurturniiridel. Paus kippus siiski pikaks venima, viimati oli kuld võidetud 2010. aasta MMil.

Olümpiavõitjaks on Tšehhi tulnud korra, 1998. aastal, mil kuldse põlvkonna meeskonda vedasid Jagr ja väravavaht Dominik Hašek. Nagano olümpiaturniiri finaalis murti tulemusega 1:0 maha Venemaa ning see võit oli eriti magus, sest samal aastal möödus 30 aastat Praha kevadest.

Tänavuse MM-pronksi võitis Rootsi, olles 4:2 üle Kanadast. Mullu poodiumile tõusnutest jäid tänavu kõik medalita: tiitlit kaitsnud Kanada sai 4. koha, finalist Soome langes veerandfinaalis, pronksi võitnud Läti ei pääsenud alagrupistki edasi.

Märksõnad

Tagasi üles