Sportimine kuumal päeval: kui annad kehale ainult kütust ja mitte jahutust, lõpeb sõit kraavis

Kuidas sportides ennast kuuma eest kaitsta? Foto: Mihkel Maripuu

Tänavune kevad on pakkunud nädalate kaupa südasuvist kuumust, mis palistab rahvamassidega rannad ja veekogud. Kuumus on muutnud õues sportimise ja treenimise piinarikkaks, kuid millised on näpunäited, et olukorrast eluga välja tulla?

Kuumas ilmas sportimine võib inimese elule ohtlikuks osutuda, eriti kui ei järgita ettevaatusabinõusid. Kõrge õhutemperatuur valmistab kehale suurt koormust ning võib põhjustada erinevaid probleeme. Sellisel juhul kulutab keha kõigest 30 protsenti energiast lihaste liikumisele, ülejäänu läheb aga keha jahutamisele.

Kui veel mai alguses olid päevased temperatuurid alla kümne kraadi, siis viimased nädalad on maksimumid kergitanud julgelt üle 30 kraadi. Pikaajalised kuumalained on tavapärasemad suvekuudel, kuid mitte mais. Kehale võib nii kiire temperatuuri muutus tulla šokina, tõdes pika kogemusega erakorralise meditsiini ja ka spordivõistlustel esmaabiga tegelenud doktor Külvar Mand.

«See on üks mõjuv faktor, et aklimatiseerumiseks jäeti meile väga vähe aega. Kui eelmistel suvedel on kuumaga harjumiseks olnud rohkem aega, siis nüüd oli teisiti. Kui lähed soojamaareisile Hispaaniasse, siis on see planeeritud ja teadlik sooja kliimasse minek. Siinses kliimas tuleb aga sporti ja tööd teha ning see on väike konflikt keha ja temperatuuriga,» ütles Mand.

Verevarustus on häiritud

Eriti suure põntsu saavad kuumusega õues treenijad – jooksjad, ratturid ja rulluisutajad. Mis on väga soe ilm, on igaühe jaoks erinev. Mõne jaoks võib 27 kraadi tunduda mõnusalt soe, teist aga väsitab ning nad tahaksid viibida vaid varjulistes kohtades.

Millele tuleb kuumas sportimisel kõige rohkem tähelepanu pöörata? Üks peamisi ohukohti on dehüdratsioon ehk vedelikukaotus organismis. Higistades kaotab keha palju vedelikku ning kui seda piisavalt ei kompenseerita, võivad tekkida peavalu ja -ringlus ja isegi kuumarabandus.

Külvar Mand. Foto: Dmitri Kotjuh

Mandi sõnul on märgid, mis viitavad vedeliku defitsiidile väsimus ja kontsentratsiooni vähenemine. «See näitab, et midagi on organismis muutumas. See tekib läbi kapillaarse verevarustushäire, kus organism hakkab end kaitsma ja nahas olevad veresooni kokku pigistama, et higistamine ei viiks liigselt vedelikku välja. Sellest tekivad sümptomid, mis viitavad, et vedelikku on organismis vähe.»

Võtmesõnaks mineraalid

Teiseks oluliseks ohuallikaks on ülekuumenemine. Kuumas ilmas suureneb kehatemperatuur ning organism üritab end jahutada higistamise abil. Kui aga higistamine ei suuda piisavalt jahutust tagada, võib tekkida palavikuga seotud terviseriske nagu päikesepiste või kuumarabandus. Kui vähegi võimalik, siis on soovitav sportimist vältida kõige palavamal ajal ning eelistada varahommikut või hilisemat õhtut.

Ehk piltlikult öeldes: kui anname autole ainult kütust ja jahutusvedelikku ei pane juurde, siis see sõit ei lõppe finišis, vaid kuskil metsavahel ja mootor on läbi. Inimese puhul tähendab see tihti südamerütmihäiret või südame seiskumist.

«Kui oleme näiteks motokrossi- või rattavõistlusel lõõskava päikese all, siis ega seal väga kuskil puu alla varju minna pole. Need on meeletu füüsilise koormusega seotud tegevused, kus keha toodab sooja. Kui tavapäraselt tarbib keha kaks kuni kolm liitrit vedelikku päevas, siis sellisel juhul võib see suureneda kuni kolm korda,» toonitas Mand, et ülioluline on õige vedeliku tarbimine.

«Mineraalidega vedelikud, kaalium ja magneesium, need on märksõnad. Naatriumkloriidina me kaotame läbi naha palju soola ja maratonil käinud inimesed teavad, et antakse soolakurki ja isegi paljast soola mõnikord, et ainevahetus oleks korraks. Magneesium kaitseb krampide eest ja aitab lihasrakul ainevahetust paremini töös hoida ega lase lihaskrampidel tekkida.»

Inimeste teadlikkus kasvab

Mand tunnustas Eesti erinevaid karastusjookide tootjaid, kes on viimasel ajal hakanud pakkuma jooke, mis aitavad vajalikke mineraalide taset organismis tõsta. Populaarsed on ka energiageelid, kuid väga kuuma ilmaga tuleb ka nende tarbimisel olla tähelepanelik ja hoida balanssi.

«Geelid on energiarikkad, aga et energia jõuaks ka rakkudesse, on vaja, et organismis voolav vedelik ehk veri oleks õige paksusega. Kui sportlastel on hemoglobiinitase üle 160 g/l või rohkemgi veel, siis hästi oluline ongi hoida seda õiget vere paksust. Kui läheb väga paksuks, siis verevoolu häirumisega tekib kõrgenenud trombirisk.

Ehk piltlikult öeldes: kui anname autole ainult kütust ja jahutusvedelikku ei pane juurde, siis see sõit ei lõppe finišis, vaid kuskil metsavahel ja mootor on läbi. Inimese puhul tähendab see tihti südamerütmihäiret või südame seiskumist,» selgitas Mand.

Kuumas sportides tuleb enda tervisel väga teravalt silma peal hoida. Foto: Jae C. Hong/AP/Scanpix

Aastakümneid spordivõistlustel meditsiiniabi pakkunud Mand tunnetab, et ajaga on inimeste teadlikkus ohutu sportimise suhtes suurenenud. «See on ajaga kõvasti muutunud. Vahel isegi kiire tööpäeva jooksul ju unustad ära, et palju sa siis vett oled joonud. Aga sportlastel puhul on vedeliku tarbimine teadlik, sest kui vedeliku defitsiit tekib, siis on võistlus selleks korraks läbi.»

Ta paneb ka ürituste korraldajatele südamele, et kuumal suvepäeval ei tohi unustada vabatahtlikke ja teisi võistluse läbiviimisega seotud inimesi. «Üldjuhul on kohtunikele ja rajajulgestajatele veepudelid organiseeritud. Aga oleme teinud olenevalt ilmast arvutusi, millest selgub, et vahel peab see vedeliku kogus olema kaheksa liitrit. Üldjuhul pole neil võistluse ajal kuhugi ära minna, sest võistlust seisma ei panda.»