:format(webp)/nginx/o/2024/05/31/16109921t1hfdd7.jpg)
Veel noor treener, 40-aastane Heiko Rannula on oma hoolealused vedanud kolmel viimasel aastal Eesti korvpallimeistriks. Ta on koduses play-off’is võitnud 24 mängu järjest, lõppenud hooajal ei kaotanud kodukamaral ühtegi kohtumist. Eesti jääb väikeseks.
Ka varem Pärnus töötanud ning pärast kaks aastat tagasi võidetud esimest tiitlit BC Kalev/Cramosse siirdunud Rannula ise tunneb, et on kodumaal saavutanud kõik, mis võimalik. Ta jätab enda saba kergitamata, aga ta on nende aastate jooksul korduvalt ka vastastreenereid üle mänginud, suutnud oma hoolealustest maksimumi välja pigistada.
Tema lepingut Kaleviga on järel veel aasta, kuid mõlemad pooled võivad selle järgmise kuu jooksul soovi korral katkestada. «Tänan Kalevis kõiki, mind on siin nii omaks võetud. Tunnen, et olen jõudnud kohta, kus on õige aeg edasi liikuda. Klubi inimesed teavad, et mu eesmärk on minna ja panna end proovile mõnes tugevamas liigas. Töö selle nimel käib. Olen väljakutseks valmis. Mul on nägemus, kus pigem näen ennast treenerina. Samas on vabu treenereid Euroopas väga palju.
Aga ma pole meeleheitel ära minema. Kui tuleb hea pakkumine, on mul võimalus seda teha, ent kui ma ei leia piisavalt motiveerivat ja sobivat kohta, ei pea vägisi minema,» ütleb Rannula Postimehele antud pikemas usutluses.
Keskendusime jutuajamise jooksul põhiliselt mängijatele. Neid käis hooaja jooksul meeskonnast läbi peaaegu paarkümmend!
«Eelmisel aastal oli meie meeskond talendikam, komplekteeritus oli tugevam. Sel aastal olen eriti rahul asjaoluga, et vaatamata vigastustele, vaatamata sellele, et kõige olulisem mängija lahkus novembrikuus ja meil olid rasked hetked aasta lõpus, saime ree peale tagasi ning see mõõn otseselt kaotusi kaasa ei toonud. See näitas, et eestlaste tuumik pidas vastu, samuti tegime Severi Kauliainenit ja Ben Shungut värvates õiged otsused.
Tänavuse hooaja stabiilsus pakkus tagantjärele vaadates ehk isegi natuke rohkem rahulolu. Treenerina pean siiani enda suurimaks saavutuseks, et terve hooaeg tagasilöökidele vaatamata tuli nii stabiilne. Mängudes, mis võinuks minna teistpidi, suutsime kuidagi ikkagi võidud kätte saada,» hindab Rannula.
Klubi inimesed teavad, et mu eesmärk on minna ja panna end proovile mõnes tugevamas liigas. Töö selle nimel käib.
BC Kalev/Cramo peatreener Heiko Rannula
Eesti-Läti liiga põhiturniiril sai Kalev ainult ühe kaotuse, Riias BC Prometeilt. Poolfinaalis jäädi korra alla Ventspilsile, ent kodus võeti kaks võitu. Finaalis siiski Prometeid teist korda üllatada ei suudetud – jaanuaris oli kodus saadud vägev 80:65 võit.
Sügisel peetud Meistrite liiga kvalifikatsioonist langeti kiirelt välja, FIBA EuroCupi alagrupis tuldi Hispaania kõrgliiga klubi Zaragoza järel ja Itaalia kõrgliigas mänginud Brindisi ees teiseks, kuid sel aastal pääses grupist õnnetuseks edasi vaid võitja.
«Ma eurosarja väga ei nuta taga, sest Iisraelis tekkinud olukord tekitas seisu, kus meil oligi väga keeruline alagrupist edasi saada. Kripeldama jääb Meistrite liiga kvalifikatsioon (Norrköpingi Dolphinsiga – V. A.), kus poolajal olime ligi 15ga ees, aga teisel poolajal andsime mängu käest. Seejärel tegime Itaalia ja Hispaania klubide vastu korralikud mängud, aga teadsime ette, et kui Saša Kovliar läks, peame plaane ümber vaatama,» viib Rannula jutu hooaja ühte olulisemasse kohta.
Nimelt oli ukrainlane Kovliar Rannula mänguskeemis A ja O, ent kui Hispaania klubi Obradoiro tema eest pakkumise tegi, lasti mehel minna. Euromängud olid just läbi saanud.
Samas oli terve sügise jooksul koosseisuga tegemist. Tiimist käis läbi kolm ameeriklasest tagameest: Desonta Bradford, Anthony Mathis ja Marreon Jackson, aga alles Shungu jäi pidama. Kovliari lahkumisest jäänud auk paigati Kaukiaineniga. Pärast kahe kuu pikkust lepingut polnud Kristjan Kitsingule enamat pakkuda ja too liikus Tartusse.
Novembri lõpus lõpetas vigastus Hugo Toomi, veebruaris Mihkel Kirvese, aprillis Kaspar Kitsingu hooaja. Auke lappima palgatud lätlane Janis Berzinš jäi samuti kiirelt platsi kõrvale... Hooaeg lõpetati kümne mehega, vahepeal aga mängiti kaheksaga.
«Minu meeskonnad on üles ehitatud kaitsemängule. Kirves, Toom ja Kovliar olidki just peamised kaitsesuunitlusega mängijad... Ent saime ülejäänud meeskonna piisavalt hästi kaitses tööle, mängijad arenesid ses vallas, ning see on asi, millega saame rahul olla,» märgib Kalevi loots.
Rannula on öelnud, et välismängijatel läheb alati aega, enne kui tema süsteemist aru hakkavad saama.
«Hooaja alguses panime ka tagamängija valikuga puusse» tunnistab ta. «Eelmine suvi oli ulme, jäime umbes kümnest mängijast ilma. Oli juba mees välja valitud, allkiri peaaegu all, ning tuli suurem rahakott ja võttis ta ära. Lõpuks jõudsid need vennad tugevatesse liigadesse.
Kui Bradford tuli, sain kohe aru, et midagi on mäda, ta oli hajevil. Peagi tuligi välja, et tema tütar oli raskelt haige, see mõjutas teda. Aga see oli hooaja alguses, pärast seda saime enam-vähem normaalselt minema.»
/nginx/o/2024/05/31/16109933t1he921.jpg)
Tundub, et hoolealuseid ette võttes võibki Heiko Rannula jääda rääkima tšiillasest tsentrist Manny Suarezest. Hooaja jooksul toimus neil mängude ajal mõnigi dialoog.
Rannula: «Mannyl oli hooaja algus raske – ta oli harjunud mängima rohkem vabamas stiilis, emotsiooni pealt. Latiinoveri ja temperament, ei jäänud talle asjad hästi külge. Sellega maadlesin päris pikalt. Samas nägime iga päev, et oskused on tal olemas, lihtsalt kõikumine oli suur. Hooaja esimesel poolel ei saanud me temalt kätte nii palju, kui soovinuks.
Kui ta Argentina vastu mänginuna talvel pärast koondisepausi tagasi tuli, oli ta kaks kuud pidurdamatu. Tema enesekindluse pealt kasvas terve meeskond. Siis Manny saigi oma rütmi kätte. Ta oli iga vastase esimene hirm – ebastandardne ja ettearvamatu mängija.
Koondises käimine andis talle enesekindlust. Ta nägi, et see, mida olime talle kolm-neli kuud sisse tampinud, toimib. Teises keskkonnas olles ta nägi, et on heas seisus. Põhiline ongi usk. Mängija peab uskuma, et ta teeb õiget asja. Kui sa sellesse ei usu, on väga raske ka endast maksimumi anda.
Loomult ta ei olnud kõva treenija. Kui ta kehaga tööd ei tee, tulevad lisakilod kergelt. Nägin tema suhtumises muutust, see kajastus ka väljakul.
Temaga oli palju jutuajamisi. Temaga on hea rääkida, ta on sõbralik. Aga ta on latiino, see käib natuke teistmoodi. Pead püüdma tema sisse pugeda, nii et see talle korda läheb. Muidu tuleb välja nii, nagu inglise keeles öeldakse: small talk.
Oli palju jutuajamisi kehakaalu teemal. Teine asi oli fookuse hoidmine. Ta tegi paar head mängu ja siis oli veel ühte head juba raskem teha. Pärast jõulupausi oli tal viis kilo juures. Aga trennis oli alati õigel ajal. Lõpuks ta nägi ja uskus sellesse, mida me teeme, ja et see aitab teda paremaks.
Keemia oli meeskonnas väga hea, kõik inimesed ei peagi olema ühesugused. Ta tõi meile värvi ja huumorit trenni. Vahepeal ta käis närvidele, oli kui elevant serviisipoes. Aga ta tõi pinget trenni, Kregoriga [Hermet] käis kogu aeg väike omavaheline jagelemine. See peabki olema.
Ta lihtsalt on teist tüüpi, mul polegi vist varem niisugust mängijat olnud. Ta ei olnud ülbe ja üleolev, vaid sa pidid tunnetama teda ja teinekord ümber nurga lähenema, et asjad, mida ütled, läheksid talle korda ning ta leiab tahtejõu, et iga päev pingutada.»
/nginx/o/2024/05/31/16109922t1h0ff8.jpg)
Rannula: «Rauno Nurgeri puusad teevad nii palju häda, et ta ei saanud hooaja alguses end soovitud moel liikuma. Nii tema kui ka Manny astusid hooaja lõpufaasis kõva sammu edasi. Kui Nurgeri puhul tundus, et puusajamad ei lubagi tal oma mängu mängida, aga ma ei tea, kuidas, võib-olla puhta tahtejõuga suutis ta end kokku võtta ja oli paaril viimasel kuul väga tubli, Eesti-Läti liiga play-off’ist lõpuni välja.
Inimesed tegelikult ei tea, kui palju ta näeb vaeva, et ennast väljakul liigutada. Ta peab iga päev ületama valupiiri, et end käima saada. Ta on ülim professionaal. Kui näed, kui raskelt ta hommikul trenni tuleb, püsti tõuseb. Eelmisel aastal oli Martinš Meiersil sama seis.
Rauno ei teinud kunagi nägusid, ei vingunud, ei otsinud vabandusi. Kannatas kõik ära. Ülim professionaal, suur tänu talle – puhas töömees, teenia alati palga ausalt välja!»
/nginx/o/2024/05/31/16109923t1h0be4.jpg)
Rannula: «Kovliari minek pani meile päris kõva põntsu. Mathis ja Jackson olid teatud määral paanikavõtmised. Tegime lühikese lepingu, sest teadsime, et nad pole ideaalvariandid. Aga neid oli vaja, et teised end ribadeks ei tõmbaks.
Mathis oli kihvt vend, viskaja, aga kaitsepoolel oli nõrgem. Ta aitaski Hispaanias Zaragozat võita, aga pikas perspektiivis ei olnud temaga midagi peale hakata.
Pidime minema veel ühe mängija järele. Kui esimest korda Beni [Shungu] klippe nägin, võis kohe aru saada, et seal on palju peidus, füüsis on väga hea, kehakeel väga hea, aga mingid asjad polnud siiamaani klappinud. Et ta on mees, kellest võib midagi paremat välja voolida. Shungu praegu ja pool aastat tagasi on täiesti erinevad mängijad. Hooaja lõpu enesekindlus avaldas muljet.»
:format(webp)/nginx/o/2024/05/31/16109924t1hc958.jpg)
Rannula: «Ja Severi [Kaukiainen] puhul... Sa vaatad talle silma ja näed, et ta on mängumees. Kui vaatad, kus ta mänginud on – mitte küll tippklubides, aga Soome tipus –, siis ta on alati olnud finaalis ja suurte mängude mees. Ta on olnud nii MVP kui ka parim kuues mees, mis näitab head närvikava. Teadsime tema nõrkusi, aga tema väga suur tugevus on iseloom. Kui meil olid tähtsates mängudes rasked hetked, ei kartnud ta mängu enda peale võtta.»
/nginx/o/2024/05/31/16109925t1h000d.jpg)
Rannula: «Hooaja viimastel kuudel saab samamoodi esile tõsta Mikku [Jurkatamm] ja Kregorit [Hermet]. Mikk oli koondiseakna ajal kuu aega päris sügavas augus. Aga play-off’ides mängis ta hästi hea energiaga, samuti astus kaitses sammu edasi.
Kregor näitas treeningutel kehakeelega väga hästi, et ees on tähtsad mängud, oli iga päev keskendunud. Tean, kui palju ta on iseendaga tegelnud, et end emotsionaalselt kontrolli all hoida. Temalt väga kõva hooaja lõpp.
Ta peab emotsionaalse poolega iga päev tohutult vaeva nägema. Tal on niisugune natuur, temperament, mida on raske vaos hoida. Kui ta maha rahuneb, tajub väga hästi kõike. Lihtsalt kui ta läheb punasesse, ei hoia teda keegi tagasi. Ta on teinud suure sammu edasi, kontroll läheb üha paremaks. Aga see veel hoiab teda tagasi stabiilsemaks saamisel.
Mõnel hetkel lööb temperament liiga esile. Aga näen seda rahu ja liidriomaduste tekkimist üha rohkem. Ta on latiseadja, kes hoiab kvaliteeti üleval. Temas on juba näha kaptenimaterjali.»
:format(webp)/nginx/o/2024/05/31/16109926t1h4c1f.jpg)
Rannula: «Detsembris ja jaanuari alguses olid meil palju vigastusi, vahepeal oli rivis kaheksa mängijat. Kirvesel juba andis see põlv tunda, füsiod andsid signaali, et vigastus hullemaks ei läheks. Tegelikult sai ta päris kõva koormuse, aga on ka kõva valulävega vend, tegi endale rohkem liiga ja pidi minema lõikusele.
Kaheksa mängijaga perioodil oli tal väga suur roll. Igas meeskonnas, kus olen olnud, on ta trennis niisugune eeskuju, et sul kõrval hakkab piinlik, kui lõdvalt võtad. Hooaja alguses saavutas ta oma töökuse ja visadusega väga suure rolli.
Ta on iga aastaga edasi läinud. Tänapäeva Euroopa korvpallis ei pea kõik viskajad olema. Jah, sul peab väljakul olema piisavalt palju viskajaid. Kirvese vise on paranenud, aga samal ajal ei tohi ta kaotada oma põhiväärtusi, kaitset, lauavõitlust. Tal on varu mõista, kust võtta viskeid – ta peaks olema 70-protsendilise, mitte 40-50-protsendilise tabavusega mängija. Viskama vähem, aga endale sobivatelt kohtadelt.»
/nginx/o/2024/05/31/16109927t1h16e2.jpg)
Rannula: «Artur [Konontšuk] läks eest ära, Hugo oli valmis suurema rolli võtmiseks. Kahjuks läks tal väga õnnetult (vigastas novembris rängalt põlve – V.A.). Pärast koondisesuve tekkis tal väike auk, sellest väljatulemine võttis kuu-poolteist. Tagantjärele ei saa välistada, et liigne treeninmine ja natuke vähe puhkust võis selle vigastuse tekitada.
Kahju oli sellest, et just enne vigastust ta hakkas tõusma – liikumise, mõtlemise kiirus, rütm tulid tagasi. Ka mängus, kus ta sai vigastada, tegutses ta suurepäraselt.
Praegu, pool aastat pärast vigastust on ta paremas füüsilises vormis kui kunagi varem. Kel on kunagi niisugune vigastus olnud, teab, millist tahtejõudu nõuab sellest välja tulemine.»
/nginx/o/2024/05/31/16109928t1he86b.jpg)
Rannula: «Leemetil [Böckler] on võimed olemas mängida kõrgel tasemel. Puudusteks on mängulugemise kiirus ja kaitsepool, võib-olla on noorteklassides teatud harjumustest puudu jäänud.
Ta kuulab su alati ära, teeb eksimused ära, ja kuulab sind uuesti. Temaga peab olema kannatlik. Väga kõva töömees, üks vähestest, kes terve hooaja püsis vigastusteta. Suures pildis tegi suure sammu edasi, eriti mängulugemise osas, aga ka kaitses.
Tal on veel väga suur arengupotentsiaal.»
/nginx/o/2024/05/31/16109929t1h9943.jpg)
Rannula: «Kaspar [Kitsing] on mängija, kes teinekord võib olla jokker kaardipakis. Ta peab füüsilise poolega tohutult vaeva nägema, kui tahab korvpallis suuremat karjääri teha. Tahaks näha, et ka tema enda sisemine tahtejõud tuleb rohkem välja.»
/nginx/o/2024/05/31/16109930t1h56ee.jpg)
Rannula: «Martinist on natuke kahju. Ta oli raskel hetkel, kui meil oli kaheksa meest, mitme aasta parimas vormis, väga enesekindel. Tema terve kajäär on kulgenud nii, et kui keegi on kõrval, vajub ta natuke tagaplaanile. Kui aga peab astuma esile, on ta alati välja vedanud. Ta ei ole naturaalne nahaal, kes iga päev tahab see alfa olla.
Tema suurim roll on platsi kõrval, riietusruumis, tubli kapten, alati mõtleb enne meeskonnale, kui endale. Kui keegi on hädas, teeb ta kõike tolle aitamiseks.»
/nginx/o/2024/05/31/16109931t1h4aa7.jpg)
Rannula: «Mikk on eestlase kohta suhteliselt emotsionaalne mängija. Ta on andekas poiss, aga stabiilsusest jääb puudu. Esimestel kuudel rääkisin mitmel korral – mis võib-olla ka natuke solvas teda –, et ma ei taha väljakul näha seda itaallast (Jurkatamm mängis varem aastaid Itaalias – V.A)! Liiga palju oli kätelaiutamist, kontakti peale teesklemist. Et tahan rohkem näha sitkust, toorest jõudu. Et sealt tuleb ka stabiilsus ja kaitsepool.
Tal on samuti päris hea potentsiaal, aga miski on nagu nurga taha kinni jäänud, ta ei saa endast kõike kätte, võib-olla on liiga palju ootusi. Kui saab asjad paika, on pikk ja kõva karjäär ees. Tal on hea ja mitmekülgne rünnakuarsenal, füüsis ja vastupidavus on vaja paremaks saada.
Hooaja lõpuks tegi ta kaitsepoolel väga suure sammu edasi – finaalis ei pidanud enam mõtlema, kas ta kaitses veab välja või mitte. Ta tegi Harrise elu päris raskeks.»
/nginx/o/2024/05/31/16109932t1h65ac.jpg)
Rannula: «Viimase kahe hooaja väga tähtis mängija, keda liiga palju esile ei tõsteta. Eelmise aasta finaalis, kus Van Beck sai vigastada, tuli Kurbas tema asemele. Ta on raskel hetkel olnud alati tagataskust võtta.
Sel hooajal suutsime ta tervena hoida. Kirvese vigastusest alates väga vajalik, lappis kõik augud, mida vaja. Ta tuleb, teeb oma töö ära ja sõidab naeratades rattaga koju tagasi. 36-selt saab öelda, et temas on tekkinud sisemine rahu, mis annab ka korraliku enesekindluse.»
Rannula: «Kui saime teada, et Kirves lõpetab hooaja ja Berzinšiga on samuti pahasti, oli vaja veel üht mängijat. Esimene tingimus oli, et ta ei tohi meeskonna kliimat lõhkuda. Läksime selle peale, et saaks tubli töömehe.
Grant Shephard on Euroopa korvpallis kogenematu. Kõik asjad, mida nõudsime, oli talle liiga palju. Ta oli töökas ja proovis, aga katsetamisvõimalust suurt polnud. Aga kus oli vaja põhimeestele puhkust anda, vedas ta välja.
Tänu temale oli meil normaalne treeningprotsess, ta oli pikk mees korvi all, me ei pidanud näiteks Kurbast viie peale panema. Füüsilised võimed lubaks tal mängida päris kõrgel, aga ma pole kindel, kas taktikaline pool kaasa tuleb.»
/nginx/o/2019/03/19/11877979t1hdd8c.jpg)