Üks geenius pani plaani paika paberil, teine väljakul

Copy
Toni Kroos ja Carlo Ancelotti – geeniused, kes teavad, mida tuleb teha selleks, et võita.
Toni Kroos ja Carlo Ancelotti – geeniused, kes teavad, mida tuleb teha selleks, et võita. Foto: Tom Weller

Lõpuks läks kõik ikkagi täpselt nii nagu vutiüldsus eeldas. Madridi Real pani vaatamata hambutule avapoolajale ennast Meistrite liiga finaalis Dortmundi Borussia vastu maksma ning tõstis pea kohale rekordilise 15. trofee. Selle peaarhitektid olid – vähemalt Postimehe silmis – Carlo Ancelotti ja Toni Kroos.

Alustuseks viimasest, kes – kui uskuda Die Mannschafti legendi Lothar Mätthausi – on aegade parim Saksamaa poolkaitsja. Või klubivuti kontekstis «oli», sest Kroos pani laupäeva õhtul oma klubikarjäärile punkti.

Sakslane ei teinud finaalis tegelikult pealtnäha midagi suurt. Ta tuli väljakule, seisis targalt, söötis hästi ja keerutas veel paremini – ja sellest piisaski, et enda nimi ajalooraamatusse kirjutada.

Sest kui Real tõstis pea kohale 15. siis Kroos kuuenda Meistrite liiga torfee: nõnda tõusis sakslane – ühes Luka Modrici, Dani Carvajali ja Nacho Fernandezega – legendaarse Paco Gentoga samale pulgale rekordit jagama.

Kroosist mõne aja pärast veel, kuid enne tuleb rääkida mängust ja seejärel ka Reali peatreenerist Carlo Ancelottist.

Finaal Wembley’l algas küll Madridi pallivaldamisega – näiteks 26. minutil oli see 62:38 –, kuid tegelikult oli Dortmund see, kes avapoolajal kohtumise käiku dikteeris.

Ent i-le täppi neile panna ei õnnestunud.

Esimene lubav šanss tekkis 14. minutil, kui Niclas Füllkrug avanes hästi liini taha ning andis seejärel tagasisöödu teisest lainest rünnakule lülitunud Julian Brandtile. Sakslasel ei õnnestunud aga mänguvahendit kõige paremini omaks võtta – see takerdus ta jalgadesse –, mistõttu tuli tal Reali kaitsjate vahelt teha kiirlöök, mis väravast mööda vuhises.

Seitse minutit hiljem oli Dortmundi värav veel lähemal. Karim Adeyemi oli siis see, kes Reali kaitseliini taha jooksis ning väravavaht Thibaut Courtois’ga silmitsi pääses.

Kuid sakslase järgmine puude osutus nõksa tugevaks, mistõttu mängis ta ennast kollkiprist mööda mängides liiga terava nurga alla. Adeyemi küll üritas sealt palli (tühja) väravasse saata, kuid kohusetundlikult tagasi töötanud Dani Carvajal oli mees õiges kohas ja blokeeris ürituse.

Hilisem sangar Dani Carvajal päästis Reali tegelikult juba ka avapoolajal.
Hilisem sangar Dani Carvajal päästis Reali tegelikult juba ka avapoolajal. Foto: Alastair Grant/AP/Scanpix

Dortmundi parim šanss tekkis aga 23. minutil, kui järjekordse õigeaegse söödu ja sööstuga sai Courtois’ga silmitsi Füllkrug.

Sakslasest ründajal õnnestuski pall puurivahist mööda toimetada, kuid tema õnnetuseks veeres pall posti.

Füllkrug oli tabamusele lähedal ka 28. minutil, kui Courtois’ supertõrjest – belglane pareeris Adeyemi löögi – tagasi põrganud pall maandus praktiliselt tema pea peal.

Kuid sakslase hoog oli nõksa suur, mistõttu ei küündinud ta päriselt selleni ja tühi võrk jäigi tühjaks...

Pärast mitme hea võimaluse raiskamist hakkas paratamatult vutifännide peas kerima mõte: kas tõesti kehtib taas vana vutiklišee, et kui ise ei löö, lüüakse sulle?

Prohvetlik Mourinho 

Suurbritannias mängu näidanud TNT Sportsi stuudios küsiti vaheajal, mida tuleks Reali peatreeneril Carlo Ancelottil muuta, et mängu pööre tuua. Treenerina ise kaks korda Meistrite liiga võitnud Jose Mourinho vastas selle peale stoiliselt: mitte midagi, sest Ancelotti plaanid on juba ammuilma paigas ning ta teab, et vaja läheb kõigest üht õnnestumist.

See on nüüd koht, kus tuleb taas mängu Kroos.

49. minutil teenis Real kasti nurgast, nii 20 meetri pealt karistuslöögi. Palli taha asus Kroos, kes saatiski mänguvahendi osavalt ristnurga suunas... kuid Dortmundi puurivaht Gregor Kobel lükkas selle pantrilaadse hüppe järel nurgalööki.

Seejärel sörkis Kroos rahulikult nurgalipu juurde. Sättis palli paika. Ja keerutas.

Etteposti saadetud pall leidis täpselt üles sinna tsooni tormanud Dani Carvajali, kelle pealöök siiski nii pool meetrit üle värava lendas.

Ancelotti plaan ei töötanud. Veel.

Dani Carvajal sai nurgalöögist proovida kaks korda...
Dani Carvajal sai nurgalöögist proovida kaks korda... Foto: CLAUDIA GRECO/Scanpix

Seejärel jõudis aga kätte 74. minut. Real teenis taas nurgalöögi ning Kroos vantsis aegamisi palli juurde. Ta sättis selle paika, astus kaks sammu tagasi, tõstis käe tsenderduse märgiks üles ja saatis mänguvahendi kasti.

Taas etteposti, kuhu taas tormas Carvajal, kes teisel katsel enam ei eksinud. Pall lendas võrku ning Real ja Ancelotti võisid rõõmustada. Sest plaan oli töötanud!

Rohkem õnnestumisi polnudki Realil vaja, sest sellest esimesest piisas, et tuleks teine. Nimelt eksis viigiväravat jahtinud Dortmund 83. minutil ise kaitsefaasis mängu üles ehitades – patustajaks Ian Maatsen. Palli vahelt lõiganud Real toimetas mänguvahendi seejärel kärmelt Viniciusele, kes seisuks 2:0 tegi.

Ja kohtumine, mis tegelikult oli kuni Carvajali 74. minuti tabamuseni olnud Dortmundi kontrolli all, oligi tehtud. Sest plaan, mis nägi muuhulgas ette just seda nurgalöögi liikumist, oli töötanud.

Alles neljas duubel

Kuigi Madridi Reali auhinnakapist võib leida nii rekordilised 36 Hispaania meistritiitlit kui ka rekordilised 15 Meistrite liiga trofeed, oli see alles neljas kord ajaloos, kui neil õnnestus kaks karikat pea kohale tõsta samal aastal.

Varem oli Los Blancos sellega hakkama saanud hooaegadel 1956/57, 1957/58 ja 2021/22.

Kolmikvõiduga ehk samal hooajal Meistrite liigas, koduliigas ja kodumaa karikavõistlustel triumfeerimisega, millega mullu sai näiteks hakkama Manchester City, pole Real aga kunagi maha saanud.

Pärast kohtumist sai TNT eetris taas sõna Mourinho, kes muheles. «See ongi Madridi Real. Nad on küll 15-kordsed meistrid, kuid oskavad olla ka alandlikud, kui seda on vaja. Kui vaja, muudavad nad oma mängufilosoofiat. Ainuüksi selleks, et võita,» sõnas portugallane.

Ta jätkas: «Te võite ju küsida Reali fännidelt, kas nad olid õnnelikud selle üle, mida nad [veerandfinaalis] Manchester City vastu nägid? Või kas nad olid õnnelikud selle üle, kuidas Dortmund finaali esimesel poolajal domineeris? Ent päeva lõpuks ei loe mitte õnn, vaid karikad – millest järjekordne on neil nüüd olemas.»

See olevatki Mourinho sõnul Carlo Ancelotti, keda hellitavalt hüütakse Don Carloks, fenomen. «Teda ei huvita mingi filosoofia või mängupilt, vaid ainult tiitlid. Ta pole sotsiaalmeedia treener, vaid päris treener, kes võidab medaleid,» viitas portugallane  ametivenna viiele Meistrite liiga trofeele, mis mõistagi samamoodi rekordit tähistab.

Napilt kulla kaela saanud kangelane

Kui finaalis kaitses Madridi Reali väravat mai alguses pikalt vigastuspausilt naasnud Thibaut Courtois – kellest sai ühtlasi esimene kollkipper ajaloos, kes oma hooaja eurodebüüdi teinud alles kullamängus –, siis finaali jõudmise eest tuleb hispaanlastel tänulik olla hoopiski Andrii Luninile. 

Ukraina puurivaht alustas aastat tegelikult klubi kolmanda kindana, kuid kui Courtois ja Kepa Arrizabalaga mõlemad vigastada said, tuli just temal postide vahele minna. 

Andrii Lunin.
Andrii Lunin. Foto: Ricardo Larreina/AFP/ via ZUMA Press Wire / Scanpix

Oma palgaraha teenis Lunin sõelmängudes aga mitmekordselt välja, kui hiilgas kaheksandikfinaalis Leipzigi RB vastu üheksa ja veerandfinaalis Manchester City vastu kümne tõrjega (lisaks kaks penaltitõrjet). Ka poolfinaalis Müncheni Bayerniga seisis just tema väravas.

Finaali tuli ukrainlasel Courtois' tervenemise tõttu vaadata siiski vahetusmeestepingilt, kuigi peaaegu ei pääsenud ta isegi sinna.

Nimelt haigestus Lunin nädala alguses grippi, mistõttu eraldati ta ennetusmeetmena võistkonna juurest. Laupäeva hommikuks oli mees siiski terveks saanud ning lendas eraldi Londonisse järele. Nõnda sai ta Wembley'l kaela ka igati välja teenitud kuldmedali.

Neli raha himustanud idiooti 

Tänavuse Meistrite liiga finaali eel pasundasid kõik Inglismaa väljaanded sellest, kuidas Wembley'l toimuvale kullamatšile eelnes rohkem kui aasta väldanud politseioperatsioon, mille eesmärgiks oli vältida 2021. aasta EM-finaali sündmusi, kui piletita vutisõbrad staadionile tungisid ja paraja kaose korraldasid.

See brittidel ka õnnestus. Küll ei saanud nad hakkama mängu enda turvamisega, sest kõigest 30 sekundit pärast peakohtunik Slavko Vincici avavilet oli esimene jooksik juba väljakule pääsenud. 

Dortmundi Borussia poolkaitsja Marcel Sabitzer tuli samuti appi, et jooksikud maha murda.
Dortmundi Borussia poolkaitsja Marcel Sabitzer tuli samuti appi, et jooksikud maha murda. Foto: Ben Stansall/AFP/Scanpix

Ja piirdunuks siis asi ühe jooksikuga. Ei, kokku pääses Wembley murule kolm idiooti, kelle püüdmiseks kulus turvameestel nii poolteist minutit. Tõsi, veidi tuleb britte ka kiita, sest neljas potentsiaalne idioot õnnestus neil enne väljakule lipsamist ikkagi kätte saada.

Nagu hiljem selgus, oli säärase massilise väljakule kibelemise taga raha. Nimelt lubas Venemaa juutuuber Mellstroy kõikidele, kes tema logo ja kirjadega riietega Meistrite liiga finaalis väljakule jooksevad, 300 000 naelsterlingut.

See, kas säärane raha ka jooksikuteni jõuab, pole kindel. Küll võib mürki võtta selles osas, et kõik neli veetsid pühapäeva öö arstikambris ning tulevikus neil enam ühelegi jalgpallikohtumisele asja pole.

Tagasi üles