Eesti vollemehed lähevad finaalturniiril medali järele

Alar Rikberg. Foto: Margus Ansu/Tartu PM/Scanpix Baltics/Scanpix

Eesti meeste võrkpallikoondis jõudis kolmeaastase vaheaja järel Kuldliiga finaalturniirile. Peatreeneri Alar Rikberg sõnul on see saavutus, aga ainuüksi sellega ei rahulduta – eesmärk on võita medal.

Võrkpallimeeskonnal oli alagrupiturniiril nii raskeid hetki kui lihtsamaid mänge, kus kokku võideti neli mängu: alistati Põhja-Makedoonia, Luksemburg, Hispaania ja Aserbaidžaan. Kaotati kaks kohtumist, Tšehhile ja Soomele. Rikberg märkis Postimehele, et allajäämised tulid olukorras, kus mängiti teist päeva järjest ning siis jäi värskusest vajaka.

Koondise esitused olid mängust mängu erinevad, kuid selgemalt nõrgemate vastaste vastu püstitatud ülesanded täideti väga hästi, kui mängiti puhtalt, vigadeta. «Kui mõelda nüüd esimese kahe turniiri peale, siis mäng kõikus omajagu üles-alla. Oli ilusamaid hetki, aga mõeldes Tšehhi esimese ja teise geimi peale ja ka Soome mängu teise geimi lõpule, kus tasavägises seisus otsustavatel hetkedel tegutsesid vastased kindlamalt ja mingil hetkel meil ei tulnud serviseeriaid ega vajalikke punkte, siis see on nüüd koht, kus kindlasti parandada, et ka tugevamate vastastega oleksime olulistel hetkedel enesekindlamad ja otsustavamad,» sõnas Rikberg.

Võrreldes alagrupiturniiriga ootavad 15. ja 16. juunil toimuval nelja meekonna finaalturniiril – lisaks Eestile on seal Horvaatia, Ukraina ja Tšehhi – ees kohtumised, kus tuleb pallida märgatavalt kõrgema riskitasemega mängu. Taset tuleb tõsta nii servijoone taga kui ka rünnakul.

Rikberg tõi ka välja, et võib-olla tuleb mingites situatsioonides mäng sidemängijate poolt kiiremaks saada. Koondisel on aega teistsugust lähenemist treeningutel ellu viia umbes kaks nädalat, kui täna kogunetakse uuesti Rakveres. Järgmisel nädalal võetakse suund Horvaatiasse, kuid probleem on mugava reisiplaani kokku panemine, sest otselende Zagrebisse pole ning finaalturniir toimub Serbia piiri ääres Osijekis, mis on pealinnast kahe ja poole tunni pikkuse bussisõidu kaugusel.

Peatreeneri sõnul on finaalturniiri koosseisus 12 sinna pääsme lunastanud mängijat ning sellest nädalast liitub koondisega nurgaründaja Kevin Saar ja järgmisest nurgaründaja Tristan Täht, kes on praegu mängimas Türgis rannavolle U22 EMil.

Rikbergi sõnul ei ole finaalturniirile pääs iseenesest mõistetav, vaid see on saavutus. «See oligi meie Kuldliiga miinimumeesmärk. Nüüd, kui me seal oleme, siis lähme medali järele. See tähendab, et ühe mängu võit, olgu see esimesel või teisel päeval, on see, mille järele me lähme ja igasugune medal pakub tegelikult juba rahulolu.»

Finaalturniiri vastastest on Horvaatial parim võimalik koosseis, aga nii Ukrainal, Tšehhil kui ka Eestil on mõned tähed puudu.

Peatreener arvab, et kõik vastased on ühtviisi keerulised. Tšehhile kaotati küll 0:3, kuid Eestil olid seal mängu teises geimis omad šansid, kus oleks saanud mängus paremini püsida, kuid puudu jäi värskusest ja teravusest.

Kõige tundmatumaks peab Rikberg Ukrainat, kuna neil on väga palju puudujaid, kes on muidu põhikoosseisus. Samas ei näe treener, et midagi oleks võimatut. «Tegemist on kindlasti väga kõrge taseme ja raskete vastastega, kuid kui numbriliselt vaadata, et üheksa paremat Euroopa meeskonda mängivad Maailmaliigas, siis Kuldliiga Final Four ongi Euroopas justkui kohtadele 10.-13.

Aastaid on räägitud, et Eesti pole pääsenud alagrupist edasi finaalturniirile ehk ei ole saanud 16 parema hulka. Meie jaoks ongi see tase väga kõrge ning sellest tulenevalt ei saagi eeldada, et seal midagi lihtsat oleks.» 

Selleks, et Eesti finaalturniiri võidaks, tuleb eeskätt õnnestuda pallingul. «Kui me suudame riskeerival servil õnnestuda, siis on meil variant iga vastane sellise surve alla panna, et tekivad väga head võiduvõimalused,» lisas Rikberg. 

Olgu öeldud, et finaalturniiril on mängus suur raha. Võitja teenib 100 000, teine 60 000, kolmas 40 000 ja neljas 25 000 eurot.

Koondise edasine plaan sõltub sellest, kuidas finaalturniiril läheb. Kui jõutakse finaali, siis ootab ees 4.-8. juulini Hiinas toimuv Challenger Cup, kus osalevad kaks paremat Kuldliiga meeskonda ning teiste maailmajagude tiimid, kes hakkavad mängima pääsu eest Maailmaliigasse.

Kui finaali ei jõuta, ootab ees pikem puhukus ning seejärel algab juuli keskel ettevalmistus EM-valiksarjaks, kus suve kõige olulisemad mängud toimuvad augustis Iisraeli ja Horvaatiaga.