Teisipäevaga ning 0:4 kaotusega Šveitsile lõppes šveitslase Thomas Häberli kolm ja pool aastat kestnud aeg Eesti meeste jalgpallikoondise peatreeneri toolil. Millise pagasi see jättis, saame veidi aimu juba mõne päeva pärast, kui Jürgen Henn saab esimesed ristsed peatreenerina.
VILLE ARIKE ⟩ Häberli võitis oma ametiajal ühe punktide peale peetud mängu meist kõvema tiimi vastu. Vähe
Häberli kõige enam kõneainet pakkunud pressikonverents toimus eelmise aasta oktoobris, pärast 0:2 kaotust Aserbaidžaanile. Selle järel esines ta tiraadiga, mis ei ole spordimehele sobilik. Ta teatas, et fännide ja meedia ootused ja reaalsus pole tasakaalus, et peame austama vastaseid nagu Rootsi, Austria ja Aserbaidžaan. Ning «peame arvestama, kust me tuleme».
Iga treenerit hinnatakse selle järgi, kui palju ta oma hoolealustest kätte saab. Et kui väljakul on 11 mängijat, kas ühe või teise treeneri käe all 1+1+1... jne summa tuleb kokku 11 või vähem või rohkem.
Me arvestamegi. Austame vastaseid. Teame, kui meid loositakse alagruppi viiendast tugevusgrupist. Aga... Need ei peaks olema asjad, mida ühe riigi koondise peatreener pärast neljandas tugevusgrupis olnud meeskonnalt saadud kindlat kaotust vabanduseks toob. Jah, nendest objektiivsetest asjadest tuleb rääkida koondise ja alaliidu siseringis, aga neid ei saa tuua vabanduseks pärast kaotust.
Kas 1+1+1...=11 või vähem või rohkem?
Iga treenerit hinnatakse selle järgi, kui palju ta oma hoolealustest kätte saab. Et kui väljakul on 11 mängijat, kas ühe või teise treeneri käe all 1+1+1... jne summa tuleb kokku 11 või vähem või rohkem. Häberli alustas 2021. aastal julgelt ning ta oli täiesti võimeline saama kokku suurema summa kui 11. Paraku kaks viimast aastat jätsid enamasti selle summa 11st väiksemaks.
Meenutame positiivset. Häberli juhtimisel võitis Eesti 2021. aastal esimest korda pärast 83-aastast pausi Balti turniiri. Mõni kuu hiljem löödi MM-valiksarjas esmalt kõvale Belgiale kaks väravat, seejärel mängiti võõrsil viiki tugeva Walesiga ja alistati kodus Valgevene 2:0. Valgevene oli tolle võistluse loosimisel neljandas, Eesti viiendas tugevusgrupis.
Aga see oli ka viimane punktimängudes (EM- ja MM-valiksarjad, Rahvuste liiga) saadud võit endast edetabelis kõrgemal olnud meeskonna üle. Jah, valiksarja ülejäänud vastased olid veelgi kõvemad, kuid Rahvuste liigas ei saanud me jagu Küprosest (0:0 ja 0:2) ning langesime D-liigasse. Seal tunnistasime ainult võite – loomulikult head tulemused –, aga kui lähtuda Häberli mõttemallist, siis D-liigas pididki Malta ja San Marino meiega mängides vaatama, kes nad on ja kust tulevad...
Mullu algas see kuulus EM-valiksari, mille alustuseks ei tundnud me ju Austria vastu mingit alandlikkust ning esitasime 1:2 kaotusele vaatamata partii, kus summa oli kindlasti 11-st suurem. Aga edasi... Fakt, et koos sõprusmängudega jäi Häberli oma ajastu 14 viimases mängus võiduta.
2012. aasta valiksarjas saime «tugevamate» vastu neli võitu!
Kui nüüd rääkida sellest, kus me oleme ja kust tuleme, siis 2012. aasta EM-valiksarja alagruppide loosimisel olime samuti viiendas tugevusgrupis. Tagapool Sloveeniast (4.), Põhja-Iirist (3.), Serbiast (2.). Kas Tarmo Rüütli ja kompanii mõtlesid sellele, et kust (ehk viiendast grupist) me tuleme?
Edasine näitas, et mitte, muidu nad poleks niisuguseid tulemusi saavutanud. Tugevaimas grupis olnud Itaaliale kaotasime kodus 1:2, kusjuures 60. minutini juhtisime 1:0. Serbiaga mängisime Tallinnas 1:1 viiki ja Belgradi karukoopas võitsime 3:1. Sloveeniat võitsime Ljubljanas 2:1. Meist kaks gruppi eespool olnud Põhja-Iirit võitsime 4:1 ja 2:1. Lõpptulemuseks Itaalia järel teine koht ja play-off.
Kas Eesti korvpallikoondis vaatas veebruarikuus, millised on kahekordse olümpiapronksi Leedu saavutused läbi ajaloo? Ei vaadanud, ja võitis EM-valikmängu.
Nii jalg- kui ka korvpallis on pall ümmargune ning ühel alal astub üksteise vastu 11 ning teisel 5 lihast ja luust mängijat. See mänguväljak pole enam koht küsimiseks, kust keegi tuleb. Rüütli ei küsinud ja sai ülal mainitud summaks tolles valiksarjas mitte 12, vaid mõnes mängus piltlikult öeldes 14 või 15. Häberli vastav näitaja eelmisel sügisel ning ka kevadel Poola vastu kukkus piltlikult 7-8 kanti.
Jah, mängijate klass võis toona olla kõrgem, aga summaarselt pole see serblaste omani kunagi küündinud. Ent me ei kaotanud toona Serbiale kummaski mängus.
Tuult tiibadesse, Jürgen Henn! Me tuleme Eestist, sitkelt põhjamaalt!
Uue pealiku ülesanne on taastada mängijate enesekindlus
Jürgen Henn võtab koondise üle väga raskel ajal. Esimene asi, mida Eesti koondis vajab, on enesekindlus, ning seda praegu eriti pole. Lisaks on mitu põhimängijat vigastatud. Teisalt saab Henn stardipaugu anda Balti turniiriga, kus vastased pole Vana Maailma esimese ega teise suurusjärgu omad. Ning tuua alustuseks eeskujuks koostöö, mida Luzernis peetud mängu lõpus korraldasid Alex Matthias Tamm ja Henri Anier.
Laupäeval kohtume Tallinnas Fääri saartega, kes juba ammu pole enam lükata-tõmmata. Viimane EM-valiksari neil ei õnnestunud, samas saadi tunamullu Rahvuste liigas 6 mängust 8 punkti (alistati ka Türgi) ja jäädi C-liigasse kindlalt püsima.
Henni teekonda koondisega on väga põnev jälgida, miks mitte ei võiks ta ühel hetkel Rüütlit teha! Alajuhid seda loodavadki, sest lepingusse on sisse kirjutatud klausel, et kui õnnestub jõuda 2028. aasta EMile või selle play-off'i, pikeneb kontraht automaatselt suurturniiri lõpuni.
Tuult tiibadesse, Jürgen Henn! Me tuleme Eestist, sitkelt põhjamaalt!