Juba ülehomme algab Roomas kergejõustiku EM. Enne võistlusi on paslik üle vaadata need sportlased, kes võivad õnnestumise korral ohustada nii Euroopa- kui ka maailmarekordeid.
Kuus kergejõustikustaari, keda tasub EMil väga pingsalt jälgida
Duplantis vs. maailmarekord
Sellel aastal on rootslane Armand Duplantis juba kuus korda ületanud vähemalt kuus meetrit ning lisaks on ta tänavu ühe korra maailmarekordit parandanud, alistades aprillikuus toimunud Hiina Teemantliiga võistlusel 6.24. Viimati näitas sportlane enda head vormi 3. juunil toimunud Teemantliiga etapil Stockholmis, kus ületas samuti kuus meetrit, pärast mida proovis ta ületada ka maailmarekordit.
Femke Bol vs. maailmarekord
Maailmarekordit läheb tiitvilivõistlusele jahtima ka 24-aastane Hollandi tõkkejooksja Femke Bol. Hooaja avastardi tegi ta Rootsis toimunud Teemantliiga etapil, kus läbis 400 m tõkkeid ajaga 53,07, mis tähistab ühtlasi tema karjääri kiireimat hooaja avastarti. Pärast võistlust ütles Bol, et otseselt millegi üle kurta ei ole ja hooaja avajooksu kohta klappis samm hästi. Samas tõi naine välja, et arenguruumi kindlasti veel on, vahendab portaal Track & Field News.
Hollandlanna on heas hoos olnud paar aastat järjest, mil ta on Euroopas domineerinud nii 400 m tavadistantsil kui ka tõkkejooksus. Väga head vormi ja võimu demontstreeris Bol 2. märtsil, kui parandas Glasgows toimunud sise-MMil enda nimel olnud maailmarekordit ning jooksis tõketeta kaks staadioniringi aja 49,17.
Neil võistlustel läheb hollandlanna starti just enda põhialal 400 meetri tõkkejooksus. Maailmarekord sellel distantsil on Ameerika jooksja Sydney McLaughlin-Levrone'i nimel olev 50,68. Boli isiklik rekord sellel distantsil on aastal 2023 joostud 51,45.
Kõige suuremas ohus on EMil Boli nimel olev võistluste rekord 52,67.
Ingebrigtsen vs. kuldne duubel
Tiitlivõistlustele läheb suurte lootustega ka 23-aastane Norra kesk- ja pikamaajooksja Jakob Ingebrigtsen. Sportlane läheb jahtima kolmandat kuldset duublit ehk Euroopa meistrivõistluste kuldmedalit nii 1500 kui ka 5000 m distantsil.
Sellel hooajal on Ingebrigtsen läbinud 1500 m ajaga 3.29,74 (Euroopa hooaja edetabeli liidritulemus) ning 5000 m jooksis norrakas viimati mullu 27. augustil MMil Budapestis, kus ta läbis selle ajaga 13.11,30.
Ingebrigtseni ettevalmistus olümpiahooajaks ei ole kulgenud täiesti muretult. Mehe ettevalmistust segasid Achilleuse kõõluse probleemid, mille tõttu pidi ta paar võistlust ka vahele jätma, vahendab Norra Rahvusringhääling. Mehe sõnul ei tule hooaja algus tema jaoks kerge, kuid tal on hea meel näha, et muutub iga päevaga aina paremaks.
1500 m distantsil võib jooksja suurimaks konkurendiks pidada šotlast Neil Gourley'd isikliku rekordiga 3.30,60, kes jäi eelmise aasta sise-EMil Ingebrigtseni järel napilt teiseks. Tema järel ohustavad sellel distantsil norraka kõige kirkamat medalit ka portugallane Isaac Nader ja itaallane Pietro Arese.
5000 m jooksus on Ingebrigtseni suurimad konkurendid Norra jooksja Narve Gilje Nordås ja Hispaania esindaja Thierry Ndikumwenayo isiklike rekorditega vastavalt 13.05,38 ja 12.48,10.
Alekna vs. maailmarekord
Teist Euroopa meistrivõistluste kuldmedalit ja uut maailmarekordit läheb Itaaliasse jahtima Leedu kettaheitja Mykolas Alekna. Ta on sellel aastal juba maailmarekordit ka parandanud, kui 14. aprillil USAs Ramonas toimunud võistlusel virutas mees ketta 74.35 m kaugusele. Pärast maailmarekordi sooritamist pole ta tulemused enam nii vägevad olnud, aga ta on kaks korda alistanud 70 meetri piiri.
Alekna on enne EMi väga optimistlik. Pärast maailmarekordi uuendamist ütles Alekna Leedu Rahvusringhäälingule, et kindlasti ei olnud tegu tema võimete piiriga.
Leeduka suuremateks konkurentideks EMil on Sloveenia sportlast Kristjan Čehi, saksa kettaheitjat Clemens Prüferi, rootslast Daniel Ståhl ning Austria sportlast Lukas Weißhaidingerit (hooaja parimad tulemused vastavalt 70.48, 69.09, 68.99 ja 69.04 m)
Jacobs vs. pikaaegsest vigastusest taastumine
Üle pika aja on taas suures konkurentsis 2022. aastal vigastada saanud 29-aastane kahekordne olümpiavõitja, Itaalia sprinter Lamont Marcell Jacobs. Sellel aastal on ta jooksud kulgenud pigem kasvavas tempos (10,11, 10,07, 10,19, 10,03). Jacobs hoiab Euroopa hooaja edetabelis neljandat kohta Suurbritaania sprinterite Jeremiah Azu, Louie Hinchliffe ja Reece Prescodi järel. Jacobsi isiklik rekord 9,80 on joostud Tokyo olümpiamängudel 2021. aastal.
Võistluste rekord 100 m distantsil on 9,95 sekundit.
Fabbri vs. Euroopa rekord
1988. aastast Ulf Timmermanni nimel olevat Euroopa kuulitõuke rekordit (23.06) läheb Rooma ohustama 27-aastane itaallane Leonardo Fabbri. Sellel hooajal on Fabbri tippmargile juba väga lähedale jõudnud 15. mail toimunud võistlustel Itaalias, mil sportlane tõukas kuuli 22.95.
EMil on ohus ka võistluste rekord, mille tõukas 1986. aastal Šveitsi sportlane Werner Günthör, kui kuul maandus 22.22 m kaugusele. Ainuüksi mais on Fabbri seda rekordit ületanud juba viiel korral (vastavalt 22.88, 22.95, 22.59, 22.91, 22.40). Kõige lähemale on Fabbrile Euroopa hooaja edetabelis jõudnud teine Itaalia kuulitõukaja Zane Weir, kelle hooaja tippmargiks on 21.93.
Meeste kuulitõuke maailmarekord on 23.51.