Eesti paelub tipptiime vaatamata sellele, et meil praegu WRC-etappi pole

Kalle Rovanperä Rally Estonial. Foto: Eero Vabamägi

Selle suve Eesti autospordi tippsündmus on kahtlemata kuu aja pärast toimuv Rally Estonia EM-etapp. Selle taustal ja natuke varjatumalt tegutsevad Eesti teedel aga sisuliselt kõik MM-sarja tipptiimid, et valmistuda kiireteks kruusarallideks Poolas, Lätis ja Soomes.

Sel nädalal tuli avalikuks, et Ott Tänak ja Martin Järveoja osalevad Hyundai i20 Rally1-autoga Rally Estonial Eesti meistrivõistluste arvestuses, sest EM-rallil nad Rally1-autoga startida ei tohiks.

Kuigi teoorias püsib võimalus, et sarnasel moel tuleb Rally Estoniale veel mõni meeskond, siis tegelikult soovivad tipptiimid, nagu Hyundai, Toyota ja M-Sport, Eestisse ise kihutama tulla. «Me ei suhtle ainult Hyundaiga, vaid pidevalt ka teiste tiimidega. Juba ainuüksi sellepärast, et järgmine aasta korraldame ju jälle WRC-etappi. Sel suvel kasutavad kõik kolm tiimi Eestit oma testibaasina,» avaldas Aava väikese saladuse.

See tähendab, et kui juba mitte enne Poolat, siis kindlasti kaks nädalat pärast Rally Estoniat toimuvat Läti MM-etappi testivad Lõuna-Eesti teedel kõik kolm tipptiimi. See on viimasel neljal aastal olnud tavapärane, sest Eesti võõrustas ka WRCd. Kuid nüüd, kui MM-etapp kolis üheks aastaks lõunanaabrite juurde, on tehasemeeskonnad otsustanud suure osa testimisi korraldada ikkagi meil.

«See on tegelikult Eestile väga suur tunnustus – siinsele ralliringkonnale ja testide korraldajatele,» ütles Aava, kelle teada tegelevad Eestis rallitestide korraldamise ja planeerimisega kolm kuni neli tegijat.

Urmo Aava Foto: Sander Ilvest

«Kui räägime Lõuna-Eesti piirkonnast, mis on testimiseks sobilik ka näiteks Poola ja Läti MM-rallide jaoks, siis natuke oleme sellesse kaasatud ka meie Rally Estonia näol, sest meie korraldame siin regioonis EM-etappi. Oluline on järgida, et testimised ei toimuks nendel samadel teedel, kus sõidetakse ka katseid,» täpsustas Aava.

Rallidel võivad kiiruskatsed olla mitmekümne kilomeetri pikkused, kuid testidel on need tavaliselt 2,5–5 km ning sõidetakse edasi-tagasi. Pikemate katsete puhul tullakse finišist muud teed mööda starti tagasi.

Kui pealtnäha võib rallitesti korraldamine tunduda lihtsana, siis tegelikult see nii pole. Esmalt peab meeskond otsustama, millist tüüpi teelõigul soovitakse testida. Seejärel tuleb saada mõnekilomeetrise tee kasutamiseks luba selle omanikult, olgu selleks eraisik või kohalik omavalitsus. Lisaks tuleb tegeleda testipaigas ohutuse tagamisega ning selliseid ülesandeid aina kuhjub.

«Tavaliselt võtab tiim ühendust kohaliku testikorraldajaga, kes pakub välja, millistel teedel võiks üritust läbi viia. Kui meeskond kinnitab ära, et nad tahavad sellel ajal ja nendel teedel sõita, saadab testikorraldaja Eesti autospordiliitu (EAL) testitaotluse. Siis jõuab info ka meieni, et meil poleks nendele lõikudele midagi planeeritud,» selgitas Aava.

Selliseid teste korraldatakse üldjuhul suure saladuskatte all, sest rallitiimid pole huvitatud, et väikese metsatee äärde koguneks suur hulk rahvast kiireid ralliautosid vaatama ja tiimi tööd häirima. Kui võistlus toimub erateel, siis võibki see jääda avalikkuse eest suhteliselt varjatuks. Kui aga valla- või riigiteel, siis võib eelinfo tee sulgemisest hakata varem levima.

Kuid üldjuhul on eestlased võtnud rallimehi väga sõbralikult vastu ning seda on sõitjad ja tiimid väga hinnanud. «Meie hinnad on väga mõistlikud, teed on väga head, operatiivsus teste korraldada. Sest erinevates riikides on erinev seadustik, arusaamad, kuidas asju ajada. Ja lõpuks taandub asi ka hinnale. Aga Eesti tingimused on hoitud väga mõistlikena ja tiimid tahavad siia tulla,» resümeeris Aava.